Tõenäoline kohtuvaidlus venitab Pirita TOPi renoveerimise algust

Üle kümne aasta kestnud TOPi detailplaneeringu menetlus jõudis lõpule, kuid selle ümber käivad vaidlused jätkuvad ilmselt kohtus.

Tallinna linnavolikogu kehtestas eelmisel nädalal Pirita Olümpiapurjespordikeskuse ja selle lähiala detailplaneeringu, mida menetleti enam kui kümme aastat. Peamiseks tüliõunaks pole mitte TOP ise ega ka ka planeeringuga ette nähtud merre rajatav veekeskus, vaid TOPist linna poole jääv mereäärne ala, kuhu planeering näeb ette äripindadega korterelamuid.

«Enam kui kümne aastaga on toimunud selles planeeringuprotsessis vaid arendaja ja linnajuhtide kokkuleppel Regati pst 1,3 5 ja selle lähiala detailplaneeringu läbisurumine. Sisulist planeeringumenetlust on asendanud lihtsalt «kohtumised». Selliselt menetletud planeeringu heaks kiitmine on lihtsalt omavalitsuse elanike üle irvitamine. Kahjuks me täna ei näe ühtegi teist võimalust, et seda protsessi muuta kui hakata elanike poolt valitud omavalitsusjuhtidega kohut käima. See ei peaks nii olema. Omavalitsus peaks otsima ja pakkuma planeeringulahendusi, mis ühendavad elanike ja omanike huve. Selle asemel valitakse pool, enamasti arendaja ja hakatakse otsust läbi suruma. Eks see peatselt on näha, kelle poole istub kohtus linnaesindaja. Kas esindab oma linnakodanikke või arendajat?» ütles Pirita Seltsi juhatuse liige Lea Nilson.

Nilsoni sõnul püütakse kohalikest inimestest jätta vale muljet. «Meie kohta öeldakse, et Pirita elanikud ei taha, et siia tuleks uusi elanikke. No tulge ja elage, siin on vabu elamispindu piisavalt,» kutsus ta ning soovitas vaadata, kui palju kinnisvarapakkumisi Pirital praegu on. Portaali City24 andmetel oli Pirital eile müüa umbes 220 korterit, 200 maja,ligi 50 majaosa ja üle 100 maatüki. Isegi kui arvestada, et nii mõnegi eluruumi kohta on avaldatud mitu kuulutust, peaks Pirital vaba elamispinda jaguma kõigile. Pirita elanike arv on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud ning tänaseks on elanikke üle 17000. Samas ei ole viimastel aastatel ühtegi sotsiaalse suunitlusega hoonet juurde ehitatud – eelkõige uut lastaaeda või koolimaja.

Kohtusse minekuga on arvestanud ka arendaja ning seetõttu ei oska TOPi juhataja Urmas Lind vastata küsimusele, millal TOPis ja selle läheduses tööd peale hakkavad. «Kuna on selgelt välja öeldud, et detailplaneering nagunii kohtus vaidlustatakse, siis on igal juhul mõistlik see ära oodata. Me võime siin ju igasuguseid protsesse käivitada, aga kohus võib kõik need peatada,» ütles Lind.

Niikaua, kui detailplaneering pole täies mahus jõustunud, tehakse TOPi juures väid hädapäraseid töid. Linnu sõnul pole ju mõtet hakata mõne hoone alumist osa remontima, kui detailplaneering lubab sellele ühe korruse peale ehitada. Sellised hooned vajavad täies mahus korrastamist.

Palju on räägitud ka TOPi ümbruse asfaltteede jubedast olukorrast ja tänavavalgustuse puudumisest. «Teed on eraomandis ja me oleme neid jupphaaval jõudumööda korrastanud. Aga vastavalt detailplaneeringule tulevad siia uued kommunikatsioonid. See tähendab, et teekate võetakse enamjaolt üles. Ja mida me seda asfalti nii väga parandame, kui me teame, et võib-olla aasta pärast tuleb kõik uuesti ringi teha. Linnaga on sõlmitud ka teede ja tehnovõrkude leping, mille järgi läheb osa teid pärast valmimist linnale avalikku kasutusse. Sama lugu on ka rannapromenaadiga. Me anname linnale tasuta üle natuke üle kahe hektari maad,» kinnitas Lind.

TOPi olemasolevad hooned on kõigele lisaks muinsuskaitse all ning seal midagi muuta ei tohi. «Kui me tahame siin midagi teha, siis ega siinset rohelist plekki millegagi asendada ei tohi. Tal peab olema täpselt sama samm ja täpselt sama värv,» rääkis Lind. Sama lugu on ka Tallinkile kuuluva Pirita TOP Spa Hotelliga. Sealgi tuleb säilitada nii roheline laineplekk kui metallist rõdupiirete oranž värvitoon.