Tallinn hakkab lennukilt tehtud fotode ja geoinfosüsteemi abil paljastama loata või lubatust suuremana kerkinud ehitisi.
Tallinn hakkab geoinfosüsteemi abil salamaju paljastama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnaplaneerimisamet alustas ebaseaduslike ehitiste leidmiseks geoinfosüsteemi GIS kasutamist, kirjutab ajaleht Pealinn. Süsteemi abiga on võimalik ükskõik millised infopangas rippuvad andmed teha ka kaardil nähtavaks.
GIS aitab võrrelda kaht andmebaasi: riigi maa-ameti lennukilt tehtud fotosid ja riiklikus ehitisregistris olevaid andmed seaduslikult kerkinud hoonete kohta.
Kahe baasi abil hoonete ehitusalust pinda võrreldes saab teada, kas fotol paistev ehitis vastab neile andmetele, milline ta ehitisregistris olema peaks. «Võimalikke ebaseaduslikke hooneid võib nüüd avastada lausa töölaua taga ning probleemse hoone asukohta kohe kaardil näha,» ütles linnaplaneerimisameti geomaatikateenistuse direktor Kristel Lelov, kelle sõnul käivad praegu süsteemi esimesed katsetused.
GISi abil saab teha ka põhjalikuma analüüsi. See leiab hooneid, kus ehitusalune pind ei ole lubatust suurem, kuid ebaseaduslikult võib olla kerkinud mõni korrus. «Kui andmed ei kattu või arhiivis puuduvad andmed ehitustegevuse kohta, kontrollib ametnik olukorda kohale minnes,» mainis Lelov.
Ehitusbuumi ajal kerkis linna mitmeid loata rajatud ehitisi, mille Tallinn tahab korra ja linnapildi täieliku selguse huvides nüüd kõik kaardile saada.
Linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonna juhataja Elvis Tõnnisoni sõnul kerkis Tallinna ehitusbuumi ajal nii mõnigi kord ehitisi, mille olemasolust pole linn teadlik. «Ehitati kas ilma ehitusloata või ei peetud näiteks projektist kinni. Mõnikord jälle on hooned lubatust suuremad,» ütles Tõnnison.
Probleemsemad piirkonnad ebaseaduslike ehitiste osas on Pirita ja Nõmme linnaosa. Suurem osa eramurajoonides kerkinud ebaseaduslikest rajatistest on majade juurdeehitised, lisaks kuurid.
Rikkujatele tehakse trahvid
Ehitusjärelevalve teenistuse direktori Rain Seieri kinnitusel võtab ehitusseadus omavolilist ehitamist kui omaniku kohustuste eiramist. «Seadus näeb selle eest karistusena füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni,» ütles Seier. «Sama teo eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»
Seieri sõnul läheb olukord tegelikult aina paremaks. «Eelmisel aastal tegi linn esimese kolme kuuga ettekirjutusi 103 ebaseadusliku ehitise omanikule, sel aastal on neid tehtud 29,» nentis ta.
Kui hoone on detailplaneeringuga vastuolus, võiks algatada uue planeeringu, sel juhul kaasatakse loomulikult naabreid. Tagantjärele saab taotleda nii ehitus- kui ka kasutusluba.
Tõnnison rõhutas, et kel plaanis maja ehitada, tehku seda kohe seaduslikult, sest pärast on kogu protsess pikem, tüütum ja palju kallim.