Tallinna linnavalitsus on otsustanud likvideerida vanalinnas 68 aastat tegutsenud Toomklubi kui Tallinna kultuuriväärtuste ameti hallatava üksuse, et liita see rahvaülikooliga. Toomklubis on neli ametikohta ja neli lepingulist töötajat ning selle all tegutseb 17 mittetulundusühingut.
Toomklubi direktori Jaan Urveti sõnul ei saa vanalinna harrastustegevust koondav maja ümberkorralduse vajadusest aru.
«Linnavalitsuse otsus taheti esitada otsuse vastuvõtmiseks juba 21. märtsi volikogu istungi päevakorda. Pärast meie aktiivset sekkumist eestseisus seda siiski selle volikogu istungi päevakorda ei võtnud. Kuid järgmine volikogu istung on juba 4. aprillil,» märkis Urvet.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härmi edastusel on Tallinna Rahvaülikooli ning Toomklubi osutatavad teenused omavahel võrreldavad. «Erinevus on selles, et Tallinna Rahvaülikool korraldab ise täiskasvanute koolitust ja huvitegevust, Toomklubi vahendab aga peamiselt tema kasutuses olevaid ruume selleks, et erinevad mittetulundusühingud ja huviklubid saaksid seal oma tegevust korraldada.»
Härm põhjendab, et kultuuritegevuse suunitletud ja korrapärase toimimise efektiivsemaks muutmise eesmärgil oleks otstarbekas viia tegevuse juhtimine ühe hallatava asutuse alla.
Likvideerimise põhjuseks Toomklubi madal tulubaas
«Tallinna Rahvaülikool on näidanud oma tegevusega jätkusuutlikku arengupotentsiaali ning vajab laienemiseks lisavõimalusi,» tunnustab Härm ja lisab, et Toomklubi ei ole viimastel aastatel näidanud tõhusat edasiminekut ning vaatamata klubi nime ajaloolisele taustale ei ole nimetatud hallatava asutuse olemasolu praegusel ajal otstarbekas ei majanduslikult ega kultuuri seisukohalt.
Eesti kooliteatri ema, harrastusteatrite liidu juhatuse liige ja Toomklubi teatrikooli juht Maret Oomer usub, et ümberkorraldusi viiakse läbi, kuna Toomklubi, mis tegeleb peaasjalikult harrastustegevusega, ei teeni nii märgatavat tulu kui koolitustegevusele suunatud rahvaülikool.
«On kahju, et ka selliseid endas sügavaid väärtusi kandvaid tegevuskondi hinnates saab kaalukeeleks raha ja tegevuse pealt teenitav tulu,» rääkis Oomer. «Toomklubi on koht neile, kus inimene saab tegeleda end arendavaga, mis võib teda tohutult toetada tema igapäevases elus.»
Oomeri hinnangul on põhjendus, et Toomklubil pole omaette opereeriva üksusena arengupotentsiaali justkui otsitud.
«Märkasin hiljuti linnavalitsuse häälekandjas Pealinn lugu sellest, kuidas kesklinna moodustati eakate ülikool, kus on osavõtjaid üle 800 inimese ning loenguid peetakse 5-6 teemal kord nädalas neljapäeviti ning kõik on tasuta,» viitab Oomer linnavalitsuse ebaselgetele rahastusprioriteetidele.
Ümberkorraldus Toomklubi tegevust ei mõjuta
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhi sõnul pole põhjust kartuseks, justkui Toomklubi tegevus ümberkorraldustest kuidagi kannataks. «Hallatavate asutuste ümberkorraldamise käigus kinnitatakse Tallinna Rahvaülikooli uus koosseis, kus senisele viiele ametikohale lisandub neli täiendavat ametikohta. Töölepingu seadus ei kohusta nende kohtade täitmiseks konkursi läbiviimist,» märkis Härm.
Samuti ei plaani linnavalitsus Toomklubi ruume vabastada. Praegu Toomklubi kasutuses olevad Vene 6 asuvad ruumid taotletakse Kesklinna valitsuselt Tallinna Rahvaülikooli kasutusse ja neid saavad edaspidi kasutada nii Tallinna Rahvaülikool erinevate kursuste korraldamiseks kui ka seal praegu ruume kasutavad mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
Toomklubi praegune juht Jaan Urvet on kutsunud tänaseks kokku aruteluringi plaanitava ümberkorralduse teemal. Loovgruppide juhtide ja liikmete poolt on palutud ümarlauale linnavalitsuse esindajatena linnapea Edgar Savisaar, abilinnapea Mihhail Kõlvart, kultuuriväärtuste ameti juhtkond, Tallinna linnavolikogu komisjonide ja fraktsioonide esindajad ning Tallinna Rahvaülikooli esindajad.
Abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles Postimehele, et linnavalitsusest on ümarlauale esindaja minemas, kuid kutse hilise saabumise tõttu teda ennast kohtumisele oodata ei tasu.