Keskmise palgaga saab Tallinnas osta kahetoalise äärelinnakorteri

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustamäe korrusmaja.
Mustamäe korrusmaja. Foto: Liis Treimann/Postimees

Tallinnas saab keskmise palga eest osta 51m2 suuruse korteri, võttes aluseks keskmise ostujõu. «See on keskmine kahetoaline korter äärelinna paneelmajas,» selgitas Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige, analüütik Tõnu Toompark. Keskmise ostujõu arvutamisel võttis Toompark aluseks Eesti keskmise palga, keskmised laenutingimused ning laenu pikkuseks kõige levinuma laenupikkuse ehk 25 aastat. Laenuintressiks märkis ta antud perioodi keskmise intressimäära ning võttis aluseks ka piirkonna keskmise tehinguhinna. «Aastal 2007 buumi tipus sai nendel laenutingimustel osta vaid 20 ruutmeetrit elamispinda, nii et saame täna osta oluliselt rohkem,» nentis analüütik.

Poissmehekorter keskmise palgaga

«Kui olen üksik poissmees ja tahan palga eest korterit osta, saan selle täitsa kätte, kahepeale naisega jõuame osta juba kolmetoalise. Tänane intressimäär soosib elamispinna ostmist, sissetuleku ja hinna suhe on täna pigem ostja jaoks soodne,» rääkis Toompark. «Ei peaks nii mõtlema, et pean saama keskmise palga eest osta kolmetoalise uue korteri kesklinna, see on ikka rikkamate inimeste lõbu. Kesklinn on kallim piirkond ja mõelud neile, kes teenivad üle keskmise,» leidis ta. Tallinna mägedel on korterite ruutmeetrihinnad veidi erinevad, aga kahetoaline tavalises möödunud sajandi 60ndatel ehitatud paneelmajas maksab Toompargi sõnul laias laastus ühepalju nii Musta-, Õis-, kui ka Lasnamäel.

Kahe-ja kolmetoalised korterid hinnas

Tallinnas nõutakse enim kahe- ja kolmetoalisi korterid, ent kasvanud on nõudlus ka ühe- ja kahetoaliste järele. Enimnõutud piirkonnaks on Kalamaja, aga tehinguid tehakse kõige enam mägedel. «Kesklinnas on korteriturg alati aktiivne,» selgitas Toompark. «Kalamaja tehinguhinnad on väga palju tõusnud, ennekõike renoveerimise tõttu on hinnad üles läinud. Kalamaja on väga üles haibitud, aga tore, kui inimestele meeldib – kui see tähendab majade kordategemist kinnisvaraarendajate poolt, on see ju väga hea. Põhja-Tallinn on aga väga mitmekihiline - Kalamajast läbi Kassisaba Kopli liinideni, seda ei saa käsitleda ühtse kinnisvarapiirkonnana,» rääkis Toompark.

Korteritega tehtavate ostu-müügitehingute koha pealt joonistuvad Toompargi sõnul eranditena välja Pirita ja Nõmme: korteriturg on seal väike, korterid kallimad, peamised tehingud tehakse majadega. «Tallinna vanalinn on aga kitsas nišikaup, keskmisest palgast siin rääkida ei saa, kui selle kõrvale pole panna ootamatult süllelangenud varandust,» rääkis Toompark.

Tallinna kinnisvara on Toompargi sõnul inimestele muu Eestiga võrreldes siiski raskemini kättesaadav. «Inimesed teenivad pealinnas küll paremini ja siin on lihtsam tööd leida, aga samas peab arvestama, et kinnisvara hinnad on kõrgemad,» rääkis ta. Ostujõudu arvestades jäävad aga korterihinnad ka Tartus pealinna tasemele – ülikoolilinnas saab keskmise palga eest soetada samuti umbes 50-ruutmeetrise korteri.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles