Rohkem kui kolm noort tulevast gümnasisti võistleb omavahel ühe õppekoha pärast Tallinna ühes tippkoolis, Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus kõige populaarsemaks osutus reaal-ja loodusteaduste õppesuund. Kokku soovis pealinna tippkoolides haridusteed jätkata 1292 õpilast, neist 488 märkis esimese eelistusena Gustav Adolfi Gümnaasiumi.
Üle tuhande noore pürib pealinna tippkoolidesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli tippkooli - Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Reaalkool ja Tallinna 21. kool korraldavad 10. klassi sisseastumiseks ühiskatseid juba kuuendat aastat . Ühiskatsete eksam hõlab matemaatikat, füüsikat, inglise ja eesti keelt.
Sõbrannadest Inglise kolledži põhikoolitüdrukud lagistavad ükstest kallistades koolikoridoris naerda – kolm tundi väldanud eksam on nüüdseks seljataga. «Arvasime küll, et on kergem, aga tegelikult oli ikka päris raske,» kinnitavad nad kui ühest suust. Kõige raskem oli füüsika, kuid ka inglise keele ülesanded polevat sugugi olnud kergete killast. Eksamitulemusi ennustada nad ei taha, kuid kolm neist kinnitavad innukalt, et loodavad ikka kõik koos gümnaasiumisse ühte kooli minna, jätkata Tallinna Inglise Kolledžis. Läänemaalt Nõvalt katsetele tulnud Joonas, kes soovib pääseda Tallinna Reaalkooli, on tõsine, põhimureks matemaatikaeksam. «Paar asja ei tulnud päris nii välja, nagu oleksin tahtnud,» tunnistab nooruk, kes põhikooli jooksul osalenud ajaloo-, bioloogia ja füüsikaolümpiaadidel. Vanalinna Hariduskolleegiumi noormees Johannes teatab, et tema pole veel otsustanud, millises koolis täpselt ta oma gümnaasiumiteed jätkata tahab. «Sisetunne on selline enam-vähem, mõned asjad läksid päris hästi, mõned mitte. Kõige kergem oli inglise keel, kõige raskem füüsika.»
Tippkoolide ühiskatsetel ei osale sugugi mitte vaid noored tallinnlased, vaid ka õppureid väljaspoolt – näiteks Rakverest, Haapsalust, Raplast, Narvast, isegi Viljandist soovitakse haridusteed just neis neljas pealinna koolis jätkata. GAG gümnaasiumiosa õppejuhi Moonika Toominga sõnul võib mulluste tulemuste põhjal öelda, et vestlusele pääsevad umbes pooled katsetel osalenutest. «Ühiskatsetele tullakse ka soovist ennast proovile panna, põhikooli lõpueksamiteks valmistuda, ilma et oleks soovi meie kooli tulla, sest onteada, et ühiskatsed on põhikooli lõpueksamist krõbedamad, tahetakse ennast proovile panna,» selgitas Tooming. «Lihtsamaks pole kindlasti ühiskatsed läinud,» nentis Tooming.
Testid valmivad koolide koostöös, õpetajade komisjonid on neid sügisest saati ette valmistanud. Ülesannetest on kolm varianti, nii et alles vahetult enne paljudamist selgub, missugune variant käiku läheb – võimalike turvariskide vältimiseks on keelatud ka ülesandeid meili teel saata. «Testid on täiesti võrdsed, kuid iga kool tõlgendab tulemusi erinevalt – näiteks Reaalkool võtab suurema koefitsendiga füüsikat jne, vastavalt sellele tekib koolides pingerida, seejärel kutsutakse õpilane vestlusele,» selgitas Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Otse vestlusele kutsutakse need kümmekond noort, kes pääsenud aineolümpiaadide vabariiklikku vooru. «Põhikooli lõpetamisel ja gümnaasiumi ühiskatsetel on kõik võrdsed, ja praegu on see kindlasti kõige õiglasem süsteem. Põhikooli lõputunnistuste hinded ja katsete tulemused võivad väga palju erineda. Nii et see on nagu riigieksam põhikoolis,» rõhutab GAGi direktor. «Ühiskatsete mõte on ikka selles, et hoida kokku õpilaste aega ning vältida koolides topelttööd.»
.