Munitsipaalkooli Tallinna reaalkooli juurde loodav erakool Reaali põhikool tekitab haridus- ja teadusministeeriumis mitmeid küsimusi, sh miks peaks erakool, mis saab samadel alustel munitsipaalkoolidega riigi toetust, kehtestama õppemaksu.
HTM: erakool ei saa olla munitsipaalkooli pikendus
6. märts 2013, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- teadusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb edastab, et üldises plaanis on erakoolide olemasolu haridusmaastikku rikastav.
«Erakool võib pakkuda täiendavaid valikuvõimalusi ning nende asutamises pole midagi halba. Erakool on iseseisev õppeasutus, mis suudab oma kohustusi iseseisvalt täita. Kuid munitsipaal- ja erakool peavad olema selgelt eristatavad,» märgib Kerb ning rõhutab, et reaalkooli erakool ei tohi olla projekt, kus munitsipaalkool leiab võimaluse küsida lapsevanematelt õppemaksu.
«Samuti ei tohiks võtta vastu õpilasi enne, kui kool on avatud,» toob Kerb välja.
Eetiliselt küsitavaks peab ta ka tasulise ja eraldiseisva erakooli reklaamimist munitsipaalkooli nime abil.
«Seetõttu on avalikkusele väga oluline saada vastused ja selgitused mõningatele küsimustele. Riik pöördub nende küsimustega kooli asutajate poole ning plaanib rajatava kooliga tutvuda.»
Kes hakkavad loodavas koolis õpetama?
«Avalikkust ja ministeeriumi huvitab, millised õpetajad hakkavad koolis õpetama - praeguses taotluses on märgitud, et seda hakkavad suures osas tegema Tallinna linnale kuuluva munitsipaalkooli - reaalkooli õpetajad. Milline on õppekorraldus, kas tegu on siiski iseseisva erakooliga?» küsib Kerb.
Uue kooli asutamist on avalikkuses põhjendatud sellega, et pakkuda haridust kõikidele Reaalkooli astuda soovinud lastele. «Sama eesmärgi oleks täitnud reaalkooli põhikooliosa laiendamine, milleks olid kõik eeldused olemas, ometigi seda ei tehtud.»
Ministeeriumis tekitab küsimusi ka ruumide kasutus ja õpetajate töökoormus - kui praegu on öeldud välja, et õppetööd viivad läbi reaalkooli õpetajad, siis kas see tähendab, et reaalkooli õpetajate töökoormus muutub (näiteks koormus reaalkoolis väheneb?) või liiguvad nad õpetajateks loodavasse erakooli. «Oluline on, et me ei satuks olukorda, kus näiteks a-klassis on tasulised ja b-klassis tasuta õpilased ning mõlema klassi õpilased õpivad de facto samas koolis,» selgitab Kerb.
Erakool ei saa olla munitsipaalkooli pikendus
«Erakool ei saa olla munitsipaalkooli pikendus või laiendus.Praegusest taotlusest tuleb välja, et munitsipaalkool ja erakool hakkaksid jagama nii õppetoolide juhatajaid kui ka õppealajuhatajaid,» viitab Kerb plaanidele, lisades, et kui tegu oleks selgelt eraldiseisva erakooliga, oma personali ja pinna ning sisutegevuse osas autonoomne, ei näeks riik mingeid probleeme.
«Kindlasti tekitab tõsiseid eetilisi küsimusi see, kui tuntud munitsipaalkooli põhikooli «laiendatakse» tasulise erapõhikooliga, mida müüakse tolle sama tuntud munitsipaalkooli nimega,» võtab Kerb kokku.
Kindlasti ei tohi anda selles erakoolis õppimine eeliseid reaalkooli gümnaasiumiastmesse kandideerimisel, toob Kerb välja veel ühe segadusttekitava asjaolu. «Praegu arutab riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis deklareerib, et gümnaasiumisse vastuvõtul tuleb kõiki õpilasi kohelda võrdselt. Eesmärk on kaitsta tugevate (maa)põhikoolide laste õigusi, sest tihti on niinimetatud torukooli õpilased oma gümnaasiumisse kandideerimisel eelisseisus, mis sunnib vanemaid saatma oma lapsi kodust kaugele täistsüklikooli põhikooliossa, mis tühjendab nii maapiirkondi kui ka mõjub halvasti tugevatele (gümnaasiumiosata) põhikoolidele.»