Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul kavatseb ta Tallinna halduskohtu tänase otsuse edasi kaevata, sest kohtuasi kapo vastu on tema hinnangul ühiskondlik vajadus.
Kõlvart: kohtuprotsess kapo vastu on ühiskondlikult vajalik
Kõlvarti sõnul on tema kapo vastu algatatud kohtuasja menetlus algusest peale hulgaliselt küsimusi tekitanud. Näiteks heidab poliitik kapole ette tippadvokaatide Allar Jõksi ja Carri Ginteri teenuste kasutamist. «Miks palkab riigiasutus, milles töötab mitusada inimest, kellest enamikul on juuraharidus, Soraineni, ühe kallimatest advokaadibüroodest?» küsis Kõlvart ja lisas, et kapo töötajad peaksid olema võimelised oma seisukohti ise kaitsma.
«Kuidas seletada fakti, et juba peale kohtumenetluse algust tuli Allar Jõks, kes kogus tagantjärele tõendeid, kaitsepolitsei töötajate saatel Tallinna Kesklina Vene Gümnaasiumisse, et küsitleda direktorit, vaatamata sellele, et too oli kohtumisest keeldunud? Miks rikkus kapo mitu korda rangeid protsessitähtaegu ning sellele ei järgnenud kohtupoolseid sanktsioone?» jätkas Kõlvart.
Lisaks põrkus Kõlvarti sõnul tema kaebuse menetlemine ootamatute takistuste ja viivitustega. Abilinnapea ütles, et kapo ei suutnud tema väidetava riigivastase tegevuse kohta õigel ajal ühtegi tõendit esitada.
«Kohtumenetluse käigus selgus, et kapo aastaraamatusse võib sattuda ainuüksi selle eest, et oled andnud intervjuu kaitsepolitseile vastumeelsele telejaamale, mis tähendab seda, et meie riigis on sisuliselt tekkinud tsensuur,» ütles Kõlvart. «Seda tõestab Tallinna Ülikooli majandusteaduse doktori Ivar Raigi näide, kellele sai samuti «auks» sattuda aastaraamatusse. Väljaande autoreid ei peatanud isegi see, et tegemist on inimesega, kes oli tegutsenud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise heaks.»
«Olukord, kus demokraatlikus riigis inimest, kes tegutseb vastavalt põhiseadusele ega riku seadust, nagu kinnitas isegi kapo peadirektor, süüdistatakse riigivastases tegevuses, peaks mõtlema panema kõiki, sõltumata nende erakondlikust ja rahvuslikust kuuluvusest,» ütles Kõlvart.
«Olen kohustatud otsima õiglust kõrgemalt kohtuinstantsilt. Minu jaoks pole kohtumenetlus lihtsalt soov kaitsta oma head nime, pean seda ühiskondlikult vajalikuks,» lisas ta.