Tallinna linn taotleb vabariigi valitsuselt seadusemuudatust, mis võimaldaks kehtestada meelelahutusasutuste lahtiolekuaegade piiranguid. Äraseletatult tähendab see katset mingilgi viisil ohjeldada Tallinna vanalinna lärmakat ja sageli hommikuni kestvat ööelu.
Abilinnapea Arvo Sarapuu kinnitab, et seaduse muutmisest ei võida ainult Tallinn, vaid ka teised kohalikud omavalitsused, kus öiste pidutsejatega kimpus ollakse. Näiteks Tartu, Pärnu ja Kuressaare, kelle esindajatega olevat eelnõu ettevalmistamise ajal konsulteeritud. Eeskätt aga peetakse silmas Tallinna vanalinna.
Kesklinna vanem Mihhail Korb on seisukohal, et hiljemalt kell kolm öösel peaksid kõik vanalinna kõrtsid tegevuse lõpetama. «Alates kella kolmest varahommikul kasvab politsei väljakutsete arv vähemalt Tallinna kesklinnas hüppeliselt. Seepärast tuleb kaubandustegevuse seadust muuta ja anda kohalikule omavalitusele õigus joomakohtade lahtiolekuaega piirata,» lausus Korb.
«Tallinnale on kinnistumas Briti poissmeeste paradiisi, läbupaiga maine, mida aga üks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv linn ilmselgelt ei taotle. Tallinna ööelu on suures osas koondunud just vanalinna. Enamik meelelahutusasutusi, kes pakuvad toitlustusteenust ja serveerivad alkoholi, on avatud varaste hommikutundideni või lausa ööpäevaringselt. Vanalinna elanikud on sellest tüdinud ja olukord on nende jaoks muutunud väljakannatamatuks,» lisas Kesklinna vanem.
Korbi sõnul on Kesklinna valitsus aastaid tegelenud meelelahutusettevõtjate ja vanalinna elanike vaheliste probleemide lahendamisega, kuid praeguste seaduste juures ei saavat seda eriti efektiivselt teha. «Praegu kehtiv kaubandustegevuse seadus võimaldab rakendada piiranguid, näiteks lühendada toitlustusasutuste lahtiolekuaegu, kuid seda kauplejatele ühekaupa, pealegi eeldab menetlus veenvate tõendite, näiteks tervisekaitselabori läbiviidud müra mõõtmise tulemusprotokollide, politseiraportite ja muude dokumentide olemasolu. Tõendite kogumine ja muud protseduurid võtavad aga minimaalselt pool aastat aega ning müra mõõtmise protokolli on keeruline siduda konkreetse ettevõttega, kui samas hoones tegutseb neid näiteks mitu,» rääkis Korb.
Niisugune olukord valitseb näiteks Suur-Karja tänaval. Sarapuu sõnul asub 96 meetri pikkusel Suur-Karja tänaval 12 toitlustusasutust, ehk üks iga kaheksa meetri kohta. «Toitlustusasutusteks liigutuvad nad sellepärast, et nad pakuvad muuhulgas ka alkoholi,» täpsustab Sarapuu. Enamus Suur-Karja tänava kõrtsidest on vähemalt nädala teisel poolel lahti kella nelja, viie või kuueni hommikul ja nii politseil kui linnaametnikel on praktiliselt võimatu kindlaks teha, millise asutuse kliendid ühel või teisel juhul vanalinnas öörahu rikuvad.
Niisugune olukord muudab sealkandis raskeks teiste ettevõtete tegutsemise. Linnavalitsuse eelnõu seletuskiri kirjeldab värvikalt, kuidas Suur-Karja ja Väike-Karja tänava nurgal tegutseva hotelli Barons töötajad peavad nädalavahetustel hotellikülastajaid teistesse tubadesse ümber paigutama ja neile kõrvatroppe jagama, sest nädalavahetusel on võimatu ööbida hotelli Suur-Karja tänava poolses osas.
Seda kinnitas ka vanalinna seltsi liige Tõnu Pullerits. «Igasugune muu äri jääb vanalinnas õhtupoole soiku. Turistidele ei meeldi seal enam õhtuti käia. Käivad ainult need, kes tahavad alkoholi tarvitada,» lausus Pullerits. Linnavalitsuse algatuse kohta arvas ta, et igasugune katse olukorda reguleerida on parem kui praegune korraldamatus.
Kesklinna politseijaoskonna juht Valter Pärn arvas politseistatistikale tuginedes, et mõistlik aeg lõbustusasutuste sulgemiseks oleks öösel kell kaks. «Vaadates politsei väljakutsete statistikat, siis kõige probleemsem aeg meie jaoks on alates kella kahest öösel. See aeg tundub olema selline kellaaeg, millest alates võiksid minu arvates lõbustusasutused oma uksed sulgeda,» ütles Pärn.
Suur-Karja tänaval tegutseva Nimeta Bari juht Marko Annion on aga vastupidisel arvamusel. «Kui baarid nädalavahetusel varem kinni panna, siis ega inimesed ei lähe ju koju. Siis nad just jäävadki tänavatele jaurama. Parem las nad istuvad baaris sees, siis nad häirivad teisi vähem,» arvas Annion. Tema hinnangul võiks olla üldine joogikohtade lahtiolekupiirang näiteks kella neljast öösel, varem polevat sellel mõtet.