Kadrioru park plaanib talviseid telgikontserte

Kadrioru parki paigaldatud kontserdi- ja konverentsitelk jääb sinna juunikuuni. Foto: Mihkel Maripuu

Kadrioru pargi kõige linnapoolsemas otsas püüab pilku suur telgitaoline ehitis, mis on seal juba pikemat aega seisnud.

Alguses ei pööranud möödujad sellele tähelepanu. Paljugi mis, kõikvõimalike ürituste jaoks pannakse neid ju vahetpidamata igale poole üles ja viiakse pärast jälle minema. Aga kui telk juba üle kuu aja sama koha peal seisis, siis hakkasid inimesed küsimusi esitama.

Seda enam, et lähemal uurimisel pandi tähele, et niinimetatud telgil on klaasseinad ja üldse sarnaneb ta rohkem maja kui telgiga. Ka Kadrioru Pargi juhataja Ain Järve möönab, et telk kõlab pargis asuva ehitise kohta liiga tagasihoidlikult, kuigi selle ametlik nimetus on tõepoolest kontserdi- ja konverentsitelk.

«Selles telgis me kuulutasime välja pargi 295. sünniaastapäeva. Tegemist on siinmail täiesti esmakordse ja unikaalse ehitisega, mis pole siiski päris tavaline telk,» ütles Järve Postimehele.
Parki paigaldati klaasseintega telk aga selleks, et pimedal ajal pargi kõige pimedamasse ossa veidigi valgust ja elu tuua. «Seal saab korraldada kontserte, konverentse ja vastuvõtte. 15. mail täitub ju 200 aastat Kadrioru kuurordi rajamisest. See tähtpäev on tegelikult 1. mail, aga me ühildame 15. mail nii kuurordi kui pargi juubeli ühe konverentsiga just sellessamas ehitises,» rääkis Järve.

Tema sõnul on omamoodi hästi sümboolne, et täielik kaasaeg, 21. sajandi klaasseintega telk asub 18. sajandi ruumis. «See on üsna harukordne sümbioos. Ajutised asjad ongi ju need, mis teevad pargi elu huvitavamaks. Ta on natuke nagu Tetsuo Kondo installatsioon «Rada metsas», mis oli üks kultuuripealinna aasta projektidest,» ütles Järve.

Telgi pakkus Kadrioru pargile välja firma Klinkberg ja partnerid, mille telke ja lavasid on siiani kasutatud pargis toimunud kontsertidel. Ettevõtte huvi oli oma uut telki tutvustada, pargi juhtkond aga tahtis parki ka talvel rohkem elu tuua.

«Siiani pole seal kahjuks eriti kontserte toimunud. Meie huvi oligi see, et seal oleks hästi palju elu ja melu, sest see on ainus pargi osa, mis on täiesti pime. Ja kui õhtul parki tulla, siis ta võiks seal valgust anda. Mõnes mõttes on natuke kurb, et ta pole aktiivset kasutust leidnud, aga aprillis pidi asi elavamaks minema. Ja nagu ma aru sain, siis võib-olla leiab ka Jazzkaar mõne kontserdi ka siia parki, täiesti ainulaadsesse situatsiooni,» rääkis pargi juhataja.

Esialgu seisab telk aga nukras üksinduses ning selle seinte äärde on kuhjatud lumehunnikud. Telk jääb parki kuni juuni alguseni ja viiakse siis kuuldavasti edasi botaanikaaeda.