Maanteeamet loob teehoiu järelevalveks eraldi üksuse
26. veebruar 2013, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeametis on loomisel uus osakond, mille ülesandeks saab järelevalve Tallinna tänavate ja teiste kohalike omavalitsuste kohalike teede teehoiunõuete täitmise üle.
Regionaalminister Siim Kiisler pöördus eelmisel nädalal maanteeameti peadirektori poole seoses puudujääkidega omavalitsuste teehoolduses. Kohalike teede seisundinõudeid reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, kuid Kiisleri väitel on tegelikult määruse lisas toodud nõuded kattega teele nii mõneski omavalitsuses, nagu näiteks Tallinnas, ilmselgelt täitmata.
Kuna maanteeameti peadirektoril on ülesanne viia läbi avalikult kasutatava tee seisundinõuete täitmise järelevalve, palus Kiisler temalt infot viimasel ajal läbi viidud või plaanitavate järelvalvemenetluste kohta omavalitsustes. «Ühtlasi kutsun teid üles kasutama teile seadusega antud võimalust korraldada vajadusel järelvalvetoimingute läbiviimine, et tagada kõigi liiklejate ohutus,» teatas Kiisler.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson vastas regionaalministrile, et amet on kohalike teede seisundinõuete täitmist kontrollinud, kuid see tegevus ei ole süsteemne ja on pigem suunatud nõustamisele ning tähelepanu juhtimisele. «Maanteeamet on 2011-2012. aastatel läbi viinud kontrolli 38 omavalitsuses. Ettekirjutusi on tehtud ühel korral. Harju maakonnas läbi viidud kontroll ei hõlmanud Tallinna,» teatas Adamson oma vastuses.
«Meie järelevalvealane ressurss on suunatud pigem riigimaanteedele, kuid samas oleme alati reageerinud, kui oleme saanud teatise või informatsiooni teedeseisundite kohta mitte riigi hallatavatel teedel,» lisas ta.
Maanteeameti andmetel on Tallinnas kokku 900 kilomeetrit tänavaid ja nende säilitusremondi vajadus aastas oleks ameti esialgsetel andmetel kümme miljonit eurot eeldusel, et teedele on eelnevalt tehtud õigeaegseid säilitustöid. «Arvestades aga tänast Tallinna teede olukorda ning seda, et linna teede remont on kulukam kui riigimaanteedel, kuluks Tallinnal teede korda tegemiseks umbes 30 miljonit eurot aastas viie aasta jooksul,» tõdes Adamson.
Kuigi maanteeametil on ülesanne teha omavalitsustele teeseaduse alusel ettekirjutusi ja määrata sunniraha, ei kiirustata seda tegema. «Olukorras, kus Eesti kohalikud omavalitsused, kaasa arvatud Eesti suurim omavalitsus Tallinn on aastate jooksul teede hoidu panustanud kordades vähem, kui oleks vajalik teede seisundinõuete tagamiseks ja teedevõrgu säilitamiseks, on vaja ilmselgelt rakendada tõhusamaid meetmeid kui lihtsalt ettekirjutuse tegemine. Samas tuleb tõdeda, et paljudes kohalikes omavalitsustes puudub teedealane kompetents, mis võimaldaks neil tõhusa teehoiuga tegeleda. Siit ka võimalus, et langetatakse valesid otsuseid,» leidis Adamson.
Ta lisas samas, et teehoiu korraldamine ja selle eest vastutamine on teeomaniku kohustus ja teeomaniku valikute tegemise küsimus, kuidas oma eelarvet jaotada ja kuidas komplekteerida oma valitsusala eriala spetsialistidega. Raha puudus ei pruugi olla alati argument iseenesest, pigem on tegemist valikute tegemisega, kuhu raha suunata.
Nii kavatsebki maanteeamet edaspidi oluliselt tõhustada kohalike teede ja riigiteede üle järelevalvet. Selleks on ameti struktuuris loomisel eraldi struktuuriüksus ning kohalike teede järelevalve teostamiseks koostatakse kindel tegevuskava. Mis puudutab Tallinna linna, siis soovib maanteeamet kindlasti kohtuda Tallinna esindajatega, et aru saada Tallinna kavast ning sellest, kuidas edaspidi tagatakse nõuetekohane teede seisund.