TOPi planeering läheb volikokku, Pirita elanikud kohtusse

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
R-Konsultis valminud TOPi ala detailplaneering.
R-Konsultis valminud TOPi ala detailplaneering. Foto: R-Konsult

Linnavalitsus saadab homme volikokku kehtestamiseks Pirita TOPist linna poole jääva mereäärse ala täisehitamist võimaldavad detailplaneeringu, kohalikud elanikud lubavad selle kohtus vaidlustada.


Tegemist on üle 42 hektari suuruse mereäärse alaga, mis ulatub TOP-ist kuni Pirita teelt ülesmäge viiva Saare teeni. Sinna on kavandatud ka suur ristmik, mis inimestele ei meeldi, peamise probleemina aga nähakse siiski mere äärde planeeritud kortermaju, mis sulgevad vaate merele.

Aastaid menetletud detailplaneeringule on vastuväiteid esitanud Pirita asumiseltsid ja paljud üksikisikud. Detailplaneeringu kosotanud arhitektuuribüroo R-Konsult juht Irina Raud ütleb, et võimalust mööda sai neid ka arvestatud. «Nii palju kui vähegi dialoogi tekkis, sai kõike arutatud. Konstruktiivsete ettepanekutega sai arvestatud, aga enamus ettepanekuid olid sellised, et sinna ei tohi mitte midagi teha. Seda muidugi ei saanud arvestada,» ütles Raud Postimehele.

«Planeeringu menetluse käigus küsiti nii riigi kui linna käest, et kas neil on mingeid alternatiivseid soove, mingeid muid hooneid, mida nad tahaksid seal näha, aga midagi muud välja ei pakutud. Ja kohalikud seltsid, kes on kogu aeg selle vastu olnud, ei ole ju ka midagi muud pakkunud. Nende soov on, et sinna ei tuleks üldse mitte midagi, aga see on vist liiga palju nõutud,» lisas Raud.

TOPi ala arenduse vastu on võidelnud kokku viis Pirita elanike ühendust. Pirita Seltsi juhatuse liikme Lea Nilsoni sõnul on küsimus praegu selles, et keda linn siis esindab, kas linnaelanikke või arendajaid. «Võib ju küsida, et kas TOPi muinsuskaitsealune maa-ala ei ole tõesti väärt midagi rohkemat kui kortermajad.Ja mida näitab avaliku ruumi täisehitamine sel ajal, kui me räägime rohelisest Tallinnast. Linnaametnikud on nii arenduse poole kaldu, et nende tegevus ei ole üldse elanikesõbralik,» lausus Nilson.

«Igatahes, kui linn tahab oma kodanikega kohut käia, siis seda ta saab. Isegi kui me kohtus kaotame, siis linn peaks aru saama, et oma kodanike ja maksumaksjatega ei peaks käima kohut, vaid peaks leidma kompromissi. Me pole kunagi öelnud, et sinna ei tohi üldse midagi ehitada,» lisas Nilson. Peamine probleem pole tema sõnul see, et midagi ehitatakse, vaid eelkõige see, et sinna kavandatakse sadu kortereid.

Nii palju on elanikud arutelude käigus saavutanud, et plaanitavate kortermajade korruseid on vähemaks võetud. Detailplaneeringusse on sisse kirjutatud ka nõue korraldada tulevasele elamualale arhitektuurikonkurss, kuid see on Pirita seltsi esindaja hinnangul kahe otsaga asi, sest arhitekte on palju ja seetõttu pole arendajal kuigi keeruline soovitud konkursitulemust saavutada.

Nilsoni sõnul peavad elanikud nüüd ootama, kuni linnavolikogu on detailplaneeringu kehtestanud, sest varem ei saa midagi vaidlustada. Aga siis minnakse asjaga ilmselt kohtusse.
Peatselt volikokku jõudev Regati pst 1, 3, 3 detailplaneering ehk rahvasuus TOPi ala detailplaneering näeb sinna Tallinna Olümpiapurjespordikeskusest linna poole alale ette korterelamud, merre ehitatud veekeskuse, rannapromenaadi ja kergliiklusteed.

Arenduse vastu olevad elanikud muretsevad Lillepi pargist avaneva merevaate kadumise pärast, samuti kardetakse seda, et uute asukate autod ajavad niigi ülekoormatud Pirita tee täiesti umbe. Veel peljatakse seda, et arendaja võib sulgeda oma krundi ja mere vahele jääva kitsa maariba, kuhu on ette nähtud kergliiklustee ja rannapromenaad.

TOPi ala arendaja Rand & Tuulberg pakkus mõne aja eest ka maadevahetuse võimalust Eesti Kunstiakadeemiale. Selle plaani teostumisel oleks merekaldale kerkinud elamute asemel hoopis EKA uus hoone, arendaja aga saanuks vastu nende senise krundi südalinnas.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles