Ajalugu kipub korduma. Ka sada aasta tagasi käisid Tallinnas Vabaduse väljakul uue samba ehitustööd, siis valmistati ette Peeter I kuju püstitamist.
Ka sada aastat tagasi püstitati Vabaduse väljakule mälestusmärki
26. aprill 2009, 14:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnamuuseumi teatel korraldati Peeter I ausamba kavandi saamiseks 1908. aastal konkurss, millest kutsuti osa võtma kuus kujurit.
Esimene auhind määrati kujur Bachi kavandile, aga peale honorari see talle mingit au juurde ei toonud. Nimelt ei meeldinud keiser Nikolai II-le ükski kavand ja võistluse tulemusi ei kinnitatud. Keisri soovil anti tellimine ausamba valmistamiseks hoopis Prantsusmaal elavale kujurile Leopold Bernstammile.
Tema esitatud neljast kavandist valis keiser välja kõige imposantsema variandi. Mälestussamba nurgakivi pandi paika 1909. aasta 27. septembril. Järgmise aasta suvel hakkas monument jupphaaval Tallinna jõudma.
Juulikuu algul tuli Soomest samba alus - ligi 50-tonnine monoliitne graniitplokk. Pariisis valatud kuju saabus Tallinna sadamasse augusti lõpuks.
Avamine aupaukude saatel
Päev enne avamist nimetati Heinaturg ümber Peetri platsiks ja Jaani kiriku juures olev puiestee Peetri puiesteeks.
Pidulik avamine toimus 29. septembril. Peetri platsile olid rivistatud Tallinnas paiknevad sõjaväeüksused, tuletõrjujad ja koolilapsed. Mõnede väeüksuste esindajad kandsid Peetri-aegsete polkude mundreid. Defileed võttis vastu keisrikoja esindaja suurvürst Konstantin Konstantinovitś.
«Kui Peeter I ja langenud sõjameeste mälestust oli loetud, wajus kate samba ümbert alla. Samasel silmapilgul löödi kirikute kellasid ja lahe peal olewad sõjalaewad lasiwad suurtükkisid. Sammas kujutab Keiser Peetrit raudkiwi aluse peal püstiseisvalt Toompea poole pöördud näoga. Peale sambaavamisetoimetust pidas sõjawägi paradi, waimulikud läksiwad tagasi Toompeale,» kirjeldab toonane Tallinna Teataja samba avamist.
Peetri kuju seisis praeguse Vabaduse väljaku lõunapoolses osas, Kaarli kiriku poole suunduva puiestee joonel. Kuju oli umbes viis meetrit kõrge, alus kolm meetrit. Peeter seisis näoga Harju tänava poole, ühes käes kiiker, teises Tallinna plaan.
Mälestusmärgi eluiga jäi lühikeseks, sest 1920. aastal 7. juulil otsustas Tallinna linnavolikogu selle lammutada. Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument, kirjutab Eesti Ekspress.
Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja selle asemele rajada Vabadusplats ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga.
Ööl vastu 1. maid 1922. aastal tõsteti Peeter samba otsast maha ja veeti suurel puuvankril Kadrioru parki Peetri maja taha. 1925. aastal lõigati kuju tükkideks, alumine pool läks sulatamisele, rinnakuju paigutati 1935. aastal Peetri maja lähedale väikesele paekivist alusele.
1938. aastal lõigati kunagise Kadrioru pargi rajaja büst veel jupi võrra madalamaks ja viidi lossi lähedale mäenõlvakule, ringtee äärde.
Mullu leiti piirdeaia jäänused
Mullu suvel leiti arheoloogiliste kaevetööde käigus Vabaduse väljaku alt ka Peeter I ausammast ümbritsenud piirdeaia jäänused.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles toona Postimees.ee'le, et mälestusmärgi piirded tulid välja paigast Kaarli puiestee otsas, kus varem oli parkimisala kahe liiklussuuna vahel.
Duboviki hinnangul ei ole kunagistel kivist piiretel arhitektuurilist väärtust. Mälestusmärgi jäänustele lisaks leiti tema sõnul kaevandist ka 14.-15. sajandi kultuurkiht.