Ootamatult pidurdanud bussis ennast vigaseks kukkunud naine tahab bussifirmalt 30 000 eurot mittevaralise kahju eest, toonase Tallinna Autobussikoondise esindaja sõnul peaks piisama kuuest tuhandest ning seegi olevat hea tahte avaldus, sest kriminaalmenetlus ei tuvastanud õnnetuses kellegi süüd.
Harju maakohtus algas reedel protsess, kus mullu järsult pidurdanud liinibussis kukkunud Helga (53) nõuab bussifirmalt mittevaralise kahju hüvitamist. Mõistlik kahjusumma võiks kannatanu hinnangul olla 30 000 eurot või ka väiksem summa, kui kohus peaks niimoodi otsustama.
Üle-eelmise aasta 5. aprillil sõitis Helga 40. liini bussis, mis parkimikohalt välja sõitnud autole teed andes nii järsult pidurdas, et kõik reisijad ettepoole paiskusid. Helga hoidis postist nii kõvasti kinni, et nihestas õla ära, kuid see teda ei päästnud. Ta kukkus kahetasapinnalise bussi kõrgemast osast madalamale, murdis lülisamba ja jäi meeletutes valudes sinna lebama.
Bussijuht oma kabiinist välja ei tulnud ja sõitis edasi. Helgale kutsus kiirabi üks noormees. Noormees rääkis kohtus, et istus kõnealusel päeval samas bussis kui buss pidurdas järsult ja ta kuulis kellegi kukkumist. Ringi vaadates nägi ta maas lamavat naist ja läks tema juurde sooviga teda aidata. Ta mõistis, et naine ei suuda tõusta, helistas kiirabisse ja andis telefoni bussijuhile, et ta saaks kiirabiga kokku leppida, kus nad kohtuvad.
Järgmisena kutsutigi tunnistajapinki bussijuht, kes väitis, et ta olevat kiirabiga kokku leppinud, et sõidab neile vastu, et kannatanu kiiremini abi saaks. See tähendas seda, et buss sõitis liinil edasi, bussijuht avas igas peatuses uksed ning sisenejad ja väljujad astusid üle raskelt vigastatud maaslamaja. Kiirabiga kohtus buss alles neljandas peatuses.
Politsei väljakutsumise asemel aga kutsus juht välja bussifirma «patrulka.» Ühtlasi tunnistas bussijuht, et ta olevat tööandjale seletuskirja kirjutanud juba umbes 20 minutit pärast õnnetust. Sellega osutus valeks bussifirma esindaja varasem väide, et ettevõte sai õnnetusest teada alles mitu päeva hiljem.
Helga ise rääkis kohtus, et ta oli valmistunud istuma ning oli juba oma koti istmele pannud, kui buss väga järsult pidurdas. Ta hoidis torust kinni, kuid see ei aidanud ja ta kukkus bussi kõrgemast osast madalamasse, ehk umbes pool meetrit. «Ma paiskusin väga tugevalt selili vastu maad. Ma ei saanud hingata ja esimene mõte oli, et kopsus võib olla väga raske vigastus. Et äkki ma suren,» kirjeldas Helga.
«Ma proovisin tõusta, aga keha ei liikunud mitte millimeetritki. Inimesed muutusid ärevaks. Üks vanem naine proovis aidata ja nad rääkisid ühe noormehega, et tuleks kutsuda kiirabi. Vestlus käis vene keeles ja oli kuulda ka kellegi juttu, et on graafik ja buss peab olema graafikus. Mina olin pikali maas, näoga bussi ukse poole. Buss tegi Supelranna peatuses uksed lahti ja inimesed tulid peale. Buss sõitis edasi ja ma ei saanudki aru, kas kiirabi on kutsutud või mitte. Järgmises peatuses läksid uksed jälle lahti ja inimesed tulid mulle jälle peale. Minu jaoks kestis see kõik väga kaua. Mul olid kohutavad valud ja mulle tundus, et see kestis väga pikalt,» rääkis kannatanu.
Lõpuks neljandas peatuses tuli kiirabi kanderaamiga, Helga kael pandi lahasesse ja ta viidi kiirabiautosse, kus talle tehti valuvaigistav süst. Seejärel oodati, kuni süst mõjuma hakkas, sest igasugune liigutamine oli naise jaoks väga valus.
Haiglas selgus, et Helgal on lülisamba murd. Tänaseks on tal keskmine puue, ta ei suuda kaua ühes asendis istuda. Vähimagi pingutuse peale hakkab selg valutama. Seetõttu ei saa Helga ka täiskohaga tööl käia. Lisaks on tal pidevad valud, valuvaigisteid aga võtta ei saa, sest organism ei kannataks neid välja.
Helga esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk ütles kohtus, et see pole oluline, miks see õnnetus juhtus, sest kostjal lasub vastutus ka siis, kui tema töötaja otseselt süüdi ei ole. «Aga me kuulsime täna siin ka seda, kui hoolimatu oli bussijuht tegelikult kannatanu suhtes. Kui siiani võis arvata, et see on hageja emotsioon, et temast ei hoolitud, siis täna saime sellele faktilise kinnituse,» ütles Sirk.
Ta lisas, et situatsioon, kus kõrvalteelt peateele sõitev bussijuht peab peateel olijatele teed andma, on täiesti etteaimatav. «Hageja soovib, et kohus määraks õiglase hüvitise ja jätaks ka kõik menetluskulud kostja kanda,» lõpetas Sirk.
Bussifirma esindaja juhtis tähelepanu kriminaalasja lõpetamise määrusele, mille kohaselt ei tuvastatud ühtki liikluseeskirja rikkumist. Ta lisas, et bussi järsk peatumine oleks toimunud ka siis, kui buss oleks talle ette sõitnud autoga kokku põrganud.
Kohus teeb otsuse paari nädala pärast.