Tallinna haridusameti töörühm toetab koolivõrgu radikaalset reformi

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2013–2021 pakub kolme varianti koolivõrgu reformimiseks, haridusameti töörühmas toimunud hääletusel pooldati enam radikaalset reformi.

Töörühmas toimunud salajane hääletamine, mille tulemusel selgus töörühmasisene alternatiivide paremusjärjestus, näitas, et arvamused polariseerusid selgelt radikaalse reformi ja eranditega radikaalse reformi vahel.

Radikaalne reform näeb ette gümnaasiumite ja põhikoolide eraldamise. Luuakse enamasti 5–7 paralleelse klassikomplektiga gümnaasiumid. Selleks valitakse hulk praegusi koole, kus põhikooliosa likvideeritakse. Ülejäänud koolid muudetakse põhikoolideks.

Variandi rakendamise järel oleks Tallinnas 13 gümnaasiumi, nendest väljaspool kesklinna umbes kuus ning kesklinnas umbes seitse, ning kaks 12-klassist kooli. Ülejäänud 12-klassilised koolid korraldatakse ümber põhikoolideks.

Variandi rakendamisel on raskendavateks asjaoludeks õpetajate puudus, suured investeeringud ning lastevanemate vastuseis gümnaasiumiastmete laialdasele sulgemisele.

Teise variandi ehk põhjendatud eranditega radikaalse reformi puhul säiliks suurem hulk praegusi 12-klassilisi koole, kuid reformi üldmõte jääb eelnenuga samaks. 12-klassi säilitatakse koolides, kus on rahvusvahelised õppekavad või kokkulepped nende rakendamiseks, samuti eraõigusliku omandivormiga Tallinna Vene Lütseumis. Stsenaariumi rakendamise järel võiks Tallinnas olla umbes 10 gümnaasiumi ja viis 12-klassilist kooli.

Selline reform võib aga kaasa tuua erandite aluste ja arvu põhjendatuse kahtluse alla seadmise ja lobitöö erandlike koolide arvu suurendamiseks. Eranditeks osutunud koolid muutuvad praegusest veelgi elitaarsemaks ja osas uutes põhikoolides võib ainete õpetamine ajutiselt nõrgeneda, sest varem õpetasid põhikooliosas samad aineõpetajad, kes gümnaasiumiastmeski.

Viimase variandi puhul ei lõhuta olemasolevat koolide korraldust. Põhikoolideks korraldatakse ümber vaid majanduslikult jätkusuutmatud 12-klassilised koolid, kus õpilaste vähese arvu tõttu ei võimalda riigi antav pearaha maksta õpetajaile aktsepteeritavat töötasu. Igas linnaosas säilitatakse aga vähemalt üks 12-klassiga kool.

Seda alternatiivi eelistab ka Tallinna linn, kuna Tallinnas oleks munitsipaalkoolide võrgu radikaalne reformimine ülimalt mahukas, kulukas ja aeganõudev. Erinevalt olukorrast mujal Eestis, kus õpilaste arv märkimisväärselt ei kasva, tuleb Tallinnal tegelda põhikooliastme õpilaste arvu kiire suurenemisega. Tallinna linnavalitsuse prognooside järgi kasvab põhikooliealiste laste arv Tallinnas lähema kümne aastaga umbes poole võrra – 30 000 lapselt 46 000-ni või isegi enam.

Koolivõrgu uuendamise kava kohaselt oleks võimalik kokkuleppeline jätkusuutlikkuse piir 216 õpilast gümnaasiumiastme kohta. See tähendaks vähemalt kolme paralleelklassikomplekti, mille igas klassis on 24 õpilast. See võimaldaks ka riikliku õppekava järgi kolme õppesuunda pidada. Selleks, et allesjäävad gümnaasiumiastmed piisavalt täita, tuleks üldjuhul sulgeda kõik gümnaasiumiastmed, kus õpilasi on alla 160. Tulemusena tekiks koolivõrk, kus pooled praegused 12-klassilised koolid muudetaks põhikoolideks.

Selline reform tekitaks ebavõrdsust 12-klassiliste ja põhikoolide maines, 1. klasside komplekteerimine elukohajärgse kooli määramisega muutub raskemaks ja see toetab ka uskumust, et just 12-klassilise kooli esimesse klassi sissesaamine tagab kooli jäämise gümnaasiumi lõpuni.

Viimast kaht varianti koolivõrgu reformimiseks ei toeta aga haridus- ja teadusministeerium.

Kui linnavolikogu on kava kinnitanud viib haridusamet selle ellu kolme õppeaasta kaupa ettevalmistatavate lühiajaliste tegevuskavade alusel, mille kinnitab linnavalitsus. Samuti määratakse lühiajalistes tegevuskavades kindlaks vajalikud ressursid. Volikogu arutab koolivõrgu kava neljapäevasel istungil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles