Eesti esimene satelliit alustab täna teekonda kosmose suunas
21. jaanuar 2013, 16:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tudengite poolt loodud kuupsatelliit ESTCube-1 on läbinud edukalt viimased katsed ja alustab täna teekonda, et aprillis Prantsuse Guajaanas asuvast Euroopa kosmosesadamast kanderakett Vega pardal üles orbiidile lennata.
Eesti esimene satelliit katsetab Soome teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päikesepurje, mis võib saada oluliseks verstapostiks tulevikutehnoloogiate arendamisel ning Eesti pürgimisel kosmoseriigiks.
«ESTCube-1 satelliidi üks peamisi eesmärke on teaduse populariseerimine ja hariduslik missioon, mille võib tänaseks juba edukalt õnnestunuks lugeda: selle projekti kaudu saavad Eesti tudengid kosmoseteaduse teoreetilist õpet ka praktikas rakendada. Arvan, et kõik programmist viie aasta jooksul osa võtnud sadakond tudengit usuvad, et suuri tegusid on võimalik teha siinsamas Eestis,» rääkis tudengisatelliidi projekti juhendaja, Tartu Ülikooli dotsent ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Mart Noorma.
Üliõpilaste satelliit on erakordne oma teadusliku missiooni poolest: koostöös Soome ja Saksa partneritega katsetatakse ESTCube-1 pardal uudset, Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päikesepurje. Katsetatav tehnoloogia võib tulevikus võimaldada nii kiireid planeetidevahelisi lende kui ka kosmoseprügi likvideerimist. Sellist suurejoonelist missiooni kandva ja kõrgtehnoloogiat täis kuupsatelliidi mõõdud on 10x10x10 cm ja kaal veidi üle kilogrammi. Satelliidi juhtimiskeskus tuleb Eesti sisulisse kosmosekeskusesse – Tartu Observatooriumi.
Lisaks kosmiliste visioonide teostamisele on tudengite jaoks väga atraktiivne ka satelliidiprojekti rahvusvaheline meeskond. Võimalus päris kosmoselaeva ehitada tõi lisaks Eesti tudengitele projekti juurde mitmeid üliõpilasi Lätist, Saksamaalt, Ukrainast, Leedust ja Ameerika Ühendriikidest. Kokku saab juba 2008. aastal alguse saanud projekti tulemusena kaitstud kolm doktorikraadi ja üle 40 lõputöö.
«Meie loodud on kogu kosmoselaeva juhtimisteooria, elektroonika, sidesüsteemid, tarkvara ja mehhaanika. Missioonil katsetatava elektrilise päikesepurje teooria loodi Soome Meteoroloogia Instituudis. Helsingi Ülikoolis arendati elektrilise päikesepurje jaoks vajalik alumiiniumtraatide süsteem. Jyvaskyla Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli teadlased ja doktorandid töötasid välja ESTCube-1 pardal katsetatava elektronkahuri. Elektrilise päikesepurje komponendi kosmoses lahtipakkimiseks vajaliku mehhaanilise lahenduse arendasid välja Saksa Kosmoseagentuuri insenerid. Sellise mastaabiga rahvusvaheline koostöökogemus on meile väga arendav, põnev ja oluline,» lausus ESTCube-1 projektijuht Silver Lätt.