Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar kirjutab oma raamatus «Tõde Eestist», et tasuta ühistranspordi vastased kardavad selle levimist teistesse Euroopa linnadesse.
Savisaare tõde Eestist: tasuta ühistranspordi vastased on auto- ja kütusemüüjad ning rahvusvaheline pangandus
19. jaanuar 2013, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tasuta ühistranspordi teemaga seonduvalt on mitmeid huvigruppe – nii poliitilisi kui majanduslikke, kes selle innovaatilise lahenduse juurutamise tulemusena oma positsioonides kaotust kardavad. Kahtlemata on selleks kartuseks põhjust,» kirjutab Savisaar.
Üheks selliseks huvigrupiks on tema sõnul kütuseärimehed. «Kui klientidel kaob vajadus osta kütust, siis nad seda ei osta. Kliendid ostavad kütust ikka vajaduse pärast, mitte et neil oleks sotsiaalne kohustus kütuseärimehi rikkaks teha või neid üleval pidada. Seega kardavad kütusefirmad põhjendatult, et nende turg võib olulisel määral väheneda. Loomulikult kasutavad nad oma mõjuvõimu selleks, et oma positsioone kaitsta ja nende eest seista ning teevad seda tasuta ühistranspordi ideed laites,» väidab autor.
«Tasuta ühistranspordi idee ei meeldi ka automüüjatele. Kui inimesed enam sellisel määral endale autosid ei osta, siis kuivab nende äri kokku. Eks automüüjad on varemgi kütusemüüjatega koostööd teinud ja ka nüüd on neil jällegi võimalus otsida ühiseid tegevuspunkte, et proovida oma sissetöötatud teenimiskanaleid kaitsta.
Samas on aga turumajandus õnneks selline süsteem, et seal ei ole lõputult võimalik vastuvett ujuda. Ehk antud juhul – kui tasuta ühistransport on ikkagi sedavõrd hea teema ja inimestele vajalik lahendus, siis sa võid teha mida iganes selle laimamiseks ja oma kütuse või auto pähemäärimiseks, kuid lõpptulemusena inimesed ikkagi ei osta. Inimesed ju mõtlevad oma peaga ja leiavad lahendusi,» kirjutab Savisaar.
«Tasuta ühistransport ei meeldi ka rahvusvahelistele pankadele. Inimeste liikumist sõiduautodega finantseeritakse väga paljude erinevate pangatoodetega alates autoliisingutest ja lõpetades erinevate variantidega kütuse ja hoolduse eest maksmiseks. Kütuseäri ja automüüjad on ka pankadele hea teenistuse allikaks. Tasuta ühistransport võib seega toiduahelat nõrgendada väga mitmel erineval viisil.
Pangad kardavad põhjendatult, et Tallinna linnast alguse saav algatus tasuta ühistranspordiks võib laieneda teistesse Euroopa linnadesse. See aga omakorda tähendaks, et pankade teenimisvõimalused kahanevad kõigis nendes linnades. Ühiskond muutub säästlikumaks ja finantshaidele enam sedavõrd palju maksma ei hakata. Ning arvestades seda, et võlakriisis vaevlev Euroopa otsib pidevalt ja kõikvõimalikke lahendusi selleks, et oma avalikku rahandust parandada, siis on Tallinna initsiatiiv ülimalt teretulnud,» kirjutab Savisaar.
Hea on tema sõnul aga see, et esialgu ka teataval määral kasumikaotuse ohtu sattuvad ettevõtjad võivad oma turukäitumist muuta ja suunduda valdkondadesse, mis pigem on seotud ekspordi kui impordiga. Pikas perspektiivis peaks see ettevõtlusmaastiku tervemaks ja elujõulisemaks muutma.
«Kõike kokku võttes olen seisukohal, et Tallinna linna tasuta ühistranspordi algatus on kindlasti kümnendi parimate majanduspoliitiliste meetodite hulka kuuluv, et anda nii hoogu inimeste elatustaseme tõusule kui ka soodustada linna majanduskeskkonna efektiivset väljakujundamist,» arvab Savisaar.