Savisaare tõde Eestist: Eesti majandus on rajatud püramiidskeemile

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edgar Savisaare raamat «Tõde Eestist».
Edgar Savisaare raamat «Tõde Eestist». Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar väidab oma äsja ilmunud raamatus «Tõde Eestist», et Eesti majandus on rajatud püramiidskeemile.


Savisaare sõnul ei ole Eesti majandusruumi sisu sugugi see, mis väljast paistab. Ta kasutab mõistet fassaadriik, mis tähendab «palju viimastel aastatel arendatud ilusat ja uhket kinnisvara, hulgaliselt kauneid autosid teedel ja tänavatel, arvestataval määral silmapaistvaid ja edukaid inimesi, ilusaid riideid ja ehteid, suurekoonelisi üritusi, kõlavaid algatusi jms. Ühesõnaga on olemas kõik, mis viitab ühe tärkava riigi tõusule ja kiirele edasiliikumisele.»

Lähemal uurimisel aga olevat näha, et see kõik on üles ehitatud võla peale ning paljud suurejoonelised üritused on liiva jooksnud. Nii et ilusa fassaadi taga peitub autori hinnangul pehkinud sisemus.

Kuidas see kõik püsti seisab, küsib Savisaar ning vastab samas ise: «Saladus või vastus, kuidas seest mäda, kuid ilusa fassaadiga majandusruum saab püsida, seisneb selles, et Eesti majandusruum on oma olemuselt üles ehitatud püramiidskeemi taolisele loogikale. Püramiidskeemi all mõistetakse tavaliselt mittejätkusuutlikku majandus- või ärimudelit, mis lubab skeemis osalejatele makseid või teenuseid, kuid mille sisemine suutlikkus ja jõud ei tulene toodete või teenuste müügist ega investeeringutest, vaid üha uute osalejate kaasamisest skeemi. Uute liitujate mängu pandud raha/ressurss läheb mulje jätmiseks edukast tegevusest ja/või skeemi autorite taskusse.»

Aga teatavasti tuleb pill pika ilu peale. Nii väidabki Savisaar, et püramiidkollapsi tõenäosus suureneb iga päevaga ning kuigi keegi seda välja ei ütle, puudub Eesti majanduse eksistentsil mõte. «Kas ilus fassaad, mille ülevalhoidmiseks peab iga päev tegema üha rohkem pingutusi, saab olla eesmärk omaette?» küsib Savisaar.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles