Sõitja: bussijuhi käitumine liigutas mind hingepõhjani

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TAKi bussijuht Gerly Saar
TAKi bussijuht Gerly Saar Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Mõni päev enne jõule Tallinna linnaliinibussis rahakoti kaotanud Muuga elanik oli hingepõhjani liigutatud bussijuhi käitumisest, kui sai kõik oma dokumendid ja päris korraliku summa sularaha Hobujaama lõpp-peatuses tagasi.

End Maryks nimetanud Muuga elanik helistas Postimehe toimetusse ning jutustas oma loo.

Ta istus reede, 21. detsembri hommikul veidi pärast kella seitset hommikul 34A liinibussi, et Muugalt linna tööle sõita. «Tean täpselt, et rahakott oli mul süles,» kirjeldas Mary olukorda. «Umbes poole kaheksa paiku jõudsin linna ning mõtlesin, et kontorisse on veel vara minna ning lähen Rimi kauplusest läbi. Poes avastasingi, et rahakotti ei ole.»

Seejärel helistas naine AS-i Tallinna Linnatransport bussidispetšerile, sest tema laps on aeg-ajalt ikka kindaid bussi unustanud ning tal oli telefoninumber teada. Tavaliselt ei ole ta asju tagasi saanud. Mary üllatus oli suur, kui kuulis, et tema rahakott on leitud ning ta võib sellele järele tulla.

«Saatsin siis lapse oma rahakotile järele, kuid arvasin, et sellega asi ei piirdu,» ütles Mary. «Saatsin bussikoondise meilile kirja, et selgitataks välja, kes see bussijuht oli. Sain teada naisbussijuhi nime ja tema telefoninumbri. Helistasin talle ning saime eile (27. detsembril – toim.) temaga kokku. Ta ütles, et harukordne on see, et niisugune tagasiside üldse toimus ning küsitakse tema nime ning tänatakse teda. Minu jaoks oli aga kõige harukordsem see, et üldse on olemas niisuguseid ausaid inimesi, sest niipalju kui ma tean oma sõprade ja tuttavate kogemustest, siis asju tavaliselt ei tagastata.»

Mary mainis, et tema rahakotis oli nii tema ID-kaart kui muud dokumendid ja ka päris arvestatav kogus sularaha, mistõttu oleks tal nende asjade kaotsimineku korral olnud kahju üpris suur. Õnneks sai ta tänu ausale bussijuhile kogu kraami jälle tagasi ning on selle eest väga tänulik.

«Minule oli see justkui jõulukingitus,» ütles tänulik naine Postimehele. «Kui oleks nii juhtunud, et ma oleksin enne lõpp-peatust väljunud ja keegi teine inimene oleks minu kohale istunud, siis tõenäoliselt oleks nii läinud, et ta oleks minu rahakoti oma tasku pistnud, kuigi ma ei taha väita, et kindlasti oleks see nii läinud.»

Gerly Saarel täitus tänavu augustis viis aastat liinibussi rooli keeramise algusest, kuigi ta algul ei soovinud üldse sellesse ametisse asuda. Siiski tegi ta vajaliku kategooria juhieksamid ära ning nüüd naudib seda tööd.

«Pärast iga ringi vaatan ikka bussi üle, nagu peab tegema, ning siis leidsingi kohe juhikabiini taguse istme alt naiste rahakoti,» ütles Saar. «Tegin selle korraks lahti ja viisin dispetšeri kätte ning mul oli tõesti hea meel, et inimene oma rahakoti kätte sai. Paljud ei oska kaotatud asju dispetšeri käest üldse otsidagi.»

Saare sõnul Maryl vedas, sest tegemist oli hommikuse ajaga ning bussis sõitis veel suhteliselt vähe inimesi. Rahakott oli kukkunud istme alla ning esimesest uksest väljub vähe inimesi, mistõttu keegi seda ei märganud.

«Kes teab, kuidas oleks üks või teine inimene käitunud, kes oleks koti leidnud, kas ta oleks selle mulle andnud või oleks lihtsalt endale jätnud,» ütles Saar. «Mina rahakotis eriti ei sobranud, andsin selle dispetšerile ning kui inimene ise oma dokumentide vastu huvi ei tunne, siis antakse tavaliselt politseile teada. Minul on ülimalt hea meel, kui inimene mind tänab ja ta oma dokumendid kätte saab, sest uute paberite taotlemine nõuab aega ja raha.»

Saar mainis, et kunagi oli üks vanem naine tema bussi unustanud käekoti ning sai selle lõpp-peatuses kätte. Rohkem kui viie aasta jooksul on teisigi samalaadseid juhtumei ette tulnud ning inimesed on oma kaotatud vara ikka kätte saanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles