Tallinna endine linnapea Jüri Mõis leiab, et tasuta ühistranspordi eeldatav võit peitub just sotsiaalses võrdsuses, et pääseksid liikuma ka need, kel raha napib.
Jüri Mõis: hoian pöialt, et tasuta ühistranspordil läheks hästi
21. detsember 2012, 11:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleb arvestada, et niikuinii kogutakse piletimüügist ainult üks kolmandik ühistranspordi käigus hoidmiseks vajalikust rahast ja kui kaks kolmandikku tuleb niikuinii linnaeelarvest, siis pole ka viimase kolmandiku katmine eelarvest mingi eriline jumalavallatus,» rääkis Mõis intervjuus ajalehele Roheline Pealinn
Lisaks märkis ta, et peab Tallinna ühistranspordiradasid väga heaks projektiks. «Seda laideti lihtsalt laitmise pärast, et vastanduda Keskerakonnale ja Savisaarele. Kesklinna piirkonnas ei teki üheski linnas kunagi ummikuid. Ummikud on kesklinna ümbruses ja linnadesse sissesõidul. Liivalaia tänavale või Tartu maanteele lennujaama juurde ei joonistatud ju bussiradu. Mul on hea meel, et ühissõidukiradade otsus rajanes teaduslikel uuringutel, mitte ei tehtud niisama. Ja ma hoian pöialt, et tasuta ühistranspordi projektiga läheks niisama hästi,» lausus Mõis.
Mis puudutab maapiirkondade bussiliiklust, siis Mõisa arvates on siin peamiseks takistuseks omavalitsuste nõrk koostöö. «Kui otsida jällegi näiteid minu kodukohast, siis on 20 aastat kavandatud bussiliini Tabasallu, aga sellest pole ikka midagi välja tulnud,» ütles Mõis.
«Haabersti bussipeatuses näeb tohutu palju õnnetute nägudega hääletajaid, kes tõstavad kätt, et auto peale saada, sest Tallinna linn lõpeb Tabasalu mäe all ära ja seega keerab ka number 4 buss mäe all ringi ja jätab järgmise paari kilomeetri suure potentsiaalse sõitjatehulga saatuse hooleks.»
«Minul isiklikult on rohkem lootust, kui lugeda Euroopa Liidu edasisi konsolideerumiskavasid, mille järgi peaks Eestist tulevikus saama üks omavalitsus,» rääkis Mõis. «Mulle see väga meeldiks. Kaoks hulk nn ametkondlikke barjääre ja kindlasti ka teravad administratiivpiirid, mis jaotavad Harjumaa Tallinnaks ja maapiirkonnaks.»
Selle probleemi lahendaks muidugi ka Eesti territoriaalne haldusreform, aga minu arust ei saa meie poliitiline juhtkond sellega hakkama. «Mul isiklikult on Euroopa tasemel otsustesse rohkem usku,» lisas endine linnapea ja praegune ettevõtja.