Valestiparkijaid taltsutavad vaid füüsilised tõkked

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parkimiskultuur Tallinnas Pärnu maantee 139 A-F hoonete juures 1. juulil 2008.
Parkimiskultuur Tallinnas Pärnu maantee 139 A-F hoonete juures 1. juulil 2008. Foto: Postimees.ee

Halva parkimiskultuuriga maadlev Tallinn võib kaaluda kesklinnas enamate füüsiliste tõkete paigaldamist, et vältida autode kõnniteedele trügimist.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on kõige probleemsemad piirkonnad nii kesklinnas kui mujal sellised kohad, kus suurte asutuste ümber on parkimiskohti vähem, kui nõudlus oleks.

«Autoomanik on laisa mõttelaadiga: kui autot kasutan, siis tahan sellega saada ukse juurde. Tihtipeale pole nad nõus 100 või isegi 10 meetrit jala käima ning see ei tähenda midagi, kas on vaba kohta või mitte,» rääkis ta.

Samas kinnitas Harjo, et lihtsa parkimiskohtade juurdetegemisega probleemi lahendama ei hakata. «Tegelikult genereeritakse iga lisanduva parkimiskohaga juurde kesklinna suubuvat autoliiklust. Inimene on nõus oma auto kaugemale parklasse jätma, kui teab, et kesklinnas on raske parkida, selle eest tuleb maksta jne. Parkimiskohtade arv on üks liikluskoormuse mõjutamise vahendeid, nagu parkimistasugi,» rõhutas ta.

«Pigem peame mingil hetkel hakkama üha rohkem füüsilisi tõkkeid paigaldama, et ei olekski võimalik autot kõnniteele või haljasalale parkida,» märkis Harjo.

Probleemsemad kohad

Transpordiameti kontrolörid näevad kõige enam vaeva kesklinnas vohava kõnniteedele parkimise kultuuriga. Näiteks võib kogu aeg leida autosid Suur-Karja tänava kõnniteedelt ja vanalinnast üldse, igapäevaseid rikkumisi on sadama piirkonnas, kus laevadele vastu tulnud inimesed pargivad sõiduautod turismibusside ootekohtadele. Alatised murekohad on keskhaigla ümbrus kesklinnas ning Mustamäel Põhja-Eesti regionaalhaigla ja lastehaigla ümbrus.

«Ei ole vist ühtegi elurajooni, kus korrusmajade ümbruses ei pargitaks ka haljasalale,» lisas Harjo.

«Mõni aeg oli kõige hullem koht Hobujaama tänav, seal saigi lõpuks probleem füüsiliste tõketega lahendatud, et kinno minevad autojuhid ei saaks kõnniteele parkida,» rääkis Harjo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles