Tallinna abilinnapea Merike Martinson leiab, et äsja sotsiaalministri ametist lahkunud Hanno Pevkuri viimane allkirjastatud dokument, milles ta teeb ettepaneku Tallinna haiglad ühendada, on katse tervishoiu alarahastamise teemalt tähelepanu kõrvale juhtida.
Martinson avaldas pressiteates hämmastust Pevkuri viimase kirja üle, mis abilinnapea arvates jätab mulje, nagu oleks Tallinna haiglate ühendamise vajadus põletavaim probleem Eesti meditsiinisüsteemis.
«Olukorras, kus raviteenuste hinnad on Eestis aastaid korrigeerimata ning tohutus defitsiidis, kus majandusraskustega võitlevad väiksemal või suuremal määral kõik haiglad, on kahe Tallinna haigla ühendamise ettepanek tähelepanu kõrvale juhtimine olulisematelt probleemidelt,» ütles Martinson.
«Pealegi poleks Lääne-Tallinna keskhaiglal sisulisi majandusprobleeme, kui valitsus peaks oma kokkulepetest kinni. Ei saa ka unustada, et linnahaiglad jäid ilma ka loodetud Euroopa Liidu toetustest aktiivravi infrastruktuuri parendamiseks, mistõttu tuli mitmed Tallinna tervishoiusüsteemi kavandatud investeeringud määramata ajaks edasi lükata.»
Martinson viitas aasta eest Tallinna tervishoiu arengute hindamiseks kokku kutsutud töörühma otsusele, mille põhjal tuleb haiglate ühendamise ideest vähemalt esialgu loobuda.
Abilinnapea märkis, et arvestades Eesti arstide liidu ja Tallinna arstide liidu soovitusi alustab Tallinn uue tervishoiu ja haiglavõrgu arengukava koostamist, mis hakkab kehtima alates aastast 2015. Samuti koostatakse linna tervishoiuteenuste vajaduse pikaajaline prognoos, mida soovitakse ühitada Eesti haiglavõrgu arengukavaga, see aga eeldab põhjalikke epidemioloogilisi uuringuid ja finantsanalüüsi.
Martinsoni arvates vähendavad pidevad reformiplaanid meditsiinitöötajate kindlustunnet ning on sageli ajendiks välismaale siirdumisel, ka ei parane haiglate liitumisel patsientide heaolu ega ravi kvaliteet. Küll aga peavad linnahaiglad looma tugevad, elanikkonnale tipptasemel tervishoiuteenuseid pakkuvad kompetentsikeskused, mis oleksid ka meditsiinipersonali tõmbekeskuseks, rõhutas ta.
Martinson ütles lõpetuseks, et valitsus peaks tegelema eelkõige ravikindlustamatutele arstiabi tagamise, kapitalikulude haiglatele kompenseerimise ja hooldusravi küsimustega. «Tähelepanuta ei tohiks jääda ka meedikute streigi ajal kõlanud ettepanek viia töövõimetushüvitiste maksmine haigekassa eelarvest riigieelarvesse. Selle asemel sirutab valitsus käe tervishoiule lisaraha saamiseks patsientide ja töötute taskusse,» ütles abilinnapea.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas eile õhtul viimase kirjana ettepaneku Tallinna linnapeale kaaluda tõsiselt Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla ühendamist.