Tartu Ülikooli inimgeograafid töötasid välja meetodi, kuidas mobiiltelefonide kõnetoimingute logiandmeid kasutades saab jälgida, kust kuhu inimesed autodega sõidavad ning seda teavet omades on võimalik liikluskorralduses muudatusi teha. Uuring põhineb Tartu maanteel Tallinna lennujaama juures mobiilitoimingute andmeid jälgides.
Tartu Ülikooli doktorant Olle Järv selgitas Postimehele, et uuringuks valiti Tartu maantee algus Tallinna lennujaam juures just seetõttu, et seal on tihti suured ummikud, kus tipptundidel ulatuvad autode rivid vahel isegi paari kilomeetri pikkuseks. Koht oli metoodika testimiseks sobiv ka seepärast, et ümberkaudsed asustust on seal suhteliselt vähe ning mitmed kõrvalmõjud ei hakka segama.
«Mõte oli selles, et töötada välja meetod, mis annaks lisateavet liikluse jagunemise kohta,» ütles Järv. «On ju olemas liikluse loendurid, mis annavad küll infot liiklusvoogude mahu kohta, aga muud teavet sealt ei saa. Näiteks selle kohta, kust liikleja pärit on ning kuhu ta sõidab. Meie väljatöötatud meetod annabki võimaluse hinnata, kuidas liiklus jaguneb, kust kuhu inimesed töökoha ja kodu vahel sõidavad.»
Järve sõnul ei ole Tartu Ülikoolis väljatöötadud meetodiga saadud andmed lõplik tõde, kuid annab siiski piisavalt hea pildi inimeste liikumisest. Sellest saab teha järeldusi, millest tekivad ummikud ühes või teises kohas ning kes neid ummikuid tekitavad. See omakorda annab võimaluse liiklust ühte- või teistpidi ümber korraldada.
«Kui Tallinnas rakendada seda meetodit mitmes kohas, siis on võimalik praktiliselt kogu linna liiklust jälgida ning kindlaks teha, milliste linnaosade ja asumite vahel inimesed igapäevaselt liiguvad,» ütles Järv. Tallinnas oleks võimalik kvartali täpsusega hinnata, kust kuhu liigutakse. See on piisav täpsus.
Tehniliselt käis uuring nii, et teadurid kasutasid Tartu maantee alguses olevate EMT mobiilimastidest lähtuvaid andmeid. See tähendab, et kui üks või teine auto jõudis masti tegevuspiirkonda, fikseeriti kohe inimese mobiili kõnetoimingute andmed. Seejuures ei ole tegemist isikuandemetega, vaid mobiili vaadeldakse kui vaid ühte anonüümset objekti. Seetõttu ei ole tegemist mingi ebaseadusliku jälitustegevusega ning kõik on kooskõlas nii Eesti kui Euroopa Liidu seadustega.
«Selle meetodi väljatöötamisel huvitasid meid ikkagi inimmassid, mitte konkreetsed inimesed, mistõttu kellegi privaatsus ei ole häiritud,» kinnitas Järv.
Tartu inimgeograafide uuritud 1,5 kilomneetri pikkune teelõik asub Tartu maanteel Ülemiste hotelli eest kuni linna piirini. Eesmärk oli vältida Tartu maantee ja Järvevana tee ristmikku, kuna seal sõidab palju Ülemiste kaubandusekeskuse klinte. Õhtusel tipptunnil läbib vaadeldud lõiku tunnis kuni 2000 autot, reedel samal ajal aga isegi 2500 sõidukit.
Uurijad tegid kindlaks, et esmaspäevast neljapäevani on liiklejate jagunemine õhtusel tipptunnil enam-vähem ühesugune – pooled liiguvad õhtuks koju Tallinna ja üle kolmandiku naabervaldadesse.
Pärast õhtust tipptundi väheneb samal teelõigul tallinlaste ja otseselt mitte Tartu maantee äärde jäävas piirkonnas elavate liiklejate hulk. Samas kasvab nende eeslinlaste osakaal, kelle kodu on Tartu maantee äärde jäävates asulates.
Reedeti on aga Järve sõnul olukord hoopis teistsugune. Esiteks kestavad siis ummikud kauem ning autosid seisab seal umbes kolmandiku võrra rohkem. Samas on Tartu maantee äärsete eeslinnade elanikud õppinud reedeõhtuseid tipptunde vältima – nad sõidavad üldjuhul koju juba enne tipptund