Tallinna linnavalitsus on seisukohal, et Niguliste kirik peab jääma muuseum-kontserdisaalina avalikku kasutusse, mistõttu on selle varemetest üles
ehitatud objekti Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule tagastamine välistatud.
Linnavalitsus: Niguliste peab jääma avalikku kasutusse
13. aprill 2009, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul peaks valitsus seetõttu lõpuks ometi otsustama, et Niguliste kirik kui oluline kultuuriobjekt jäetakse tagastamata, selle asemel, et juba tosina aasta eest langetatud õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse õigsus aastaid hiljem kahtluse alla seada, vahendas Raepress.
«Selle seiskoha põhjendamatust kinnitab Tallinna halduskohtu otsus jätta Eesti Vabariigi kaebus rahuldamata,» ütles Võrk.
«Tallinna volikogu on teinud valitsusele ettepaneku Niguliste muuseum-kontserdisaal tagastamata jätta. Sellest johtuvalt olekski võinud valitsus seda teha, kuid selle asemel arvati paremaks vaidlustada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise komisjoni Tallinna linnakomisjoni otsus Niguliste kirik omandireformi objektiks tunnistada,» kirjeldas Võrk.
Kultuuritegevuse arendamine ja traditsioonide hoidmine on Võrgu sõnul pealinna üks olulisemaid eesmärke.
«Ent oma linna selles suunas arendamine tingimustes, kus riigi käekäigu eest vastutav valitsus meie püüdlustele vastu töötab, on raske,» nentis Võrk. «Koostöö asemel otsitakse konfrontatsiooni.»
Võrgu sõnul viskas valitsus mittetagastamise otsuse langetamise asemel küsimuse, kas Niguliste kontserdisaal jääb kultuuriobjektina avalikku kasutusse, kohtukivide
jahvatada.
«Võib liialdamata öelda, et Niguliste kirik kuulub üle-euroopalise tähtsusega
arhitektuurimälestiste hulka. Niguliste kirikus praegu paiknev kunstikogu on kõige
väärtuslikum ja kõrgetasemelisem vana kunsti kollektsioon Eestis,» rõhutas Võrk.
Võrgu sõnul on erinevad kultuuriministrid kinnitanud oma valmisolekut tunnistada
Niguliste tagastamisele mittekuuluvaks kultuuriobjektiks ning seda otsust on juba
aastaid ette valmistatud.
«Ometigi pole küsimus kunagi otsustamiseks vabariigi valitsuse ette jõudnud,» nentis Võrk.