Tallinnas ja Harjumaal on kuritegevus aastaga veidi kasvanud

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea Hobujaama pangakontor paar tundi pärast röövi.
Nordea Hobujaama pangakontor paar tundi pärast röövi. Foto: Uwe Gnadenteich

Nii Tallinnas kui Harju maakonnas on tänavu kümne kuuga registreeritud ligi neli protsenti kuritegusid rohkem kui mullu.


Harjumaal registreeriti tänavu esimese kümne kuuga 16 357 kuritegu ehk 3,8 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Neist 13 485 ehk 3,7 protsenti rohkem kui mullu registreeriti Tallinnas. See selgus Põhja prefektuuri prefekti Elmar Vaheri tänasest ettekandest Tallinna linnavolikogu istungil.

Vaheri sõnul on viimase kümne kuu jooksul politseitöös oluliseks märksõnaks olnud vägivallasüüteod tervikuna. «Vägivallakuritegusid registreeriti kokku 1717 ehk 44 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Isikuvastaseid kuritegusid 1852 (+42 protsenti), liikluskuritegusid 7776 (+10 protsenti).

Mullusest vähem registreeriti prefekti sõnul vargusi, neid oli 7325 ehk 3,5 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Samuti vähenes muude varavastaste kuritegude arv. «Varavastased kuriteod, millest 85 protsenti moodustavad vargused, on väikeses langustrendis. Oleme jätkuvalt panustanud karistusseadustiku paragrahv 202 ehk kuriteo tulemusel saadud vara omastamise, hoidmise ja turustamise vastu võitlemisele. See on selge suunamuutus, sest iga vargust, iga üksikut vargusefakti politsei täna sajaprotsendilise tulemuslikkusega menetleda ei jõua,» rääkis prefekt.

Mis puudutab röövimisi, siis Vaheri sõnul on Tallinnas olnud küll mõned meeldejäävad kullapoodide röövid, kuid röövimistega tegelevaid kuritegelikke gruppe siin siiski polevat. «Mõned kullapoodide röövid, mis on aasta jooksul toimunud, on kohati selgelt ette valmistatud ja kohati on nendega seotud ka kaupluste töötajad ise. Aga tõsist röövimiste ohtu mina prefektina täna Tallinna linnas ei näe,» lausus Vaher.

Kasvanud on ka isikuvastaste kuritegude arv. See on Vaheri sõnul osaliselt tingitud sellest, et inimesed teavitavad politseid vägivallakuritegudest järjest rohkem. «Probleemiks on endiselt kehalised väärkohtlemised. Neist orienteeruvalt 40 protsenti on seotud lähisuhtevägivallaga. See tähendab seda, et kannatanu ja teo toimepanija tunnevad üksteist. Sellest 40 protsendist omakorda umbes pool on vanemate ja laste vahelised kuriteod,» rääkis prefekt.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles