Tallinn on juba lugematu arv kordi püüdnud Kopli liinidele hoonestusõigust seada, kuid siiani edutult. Nüüd on võetud uus suund ning püütakse umbes 16 hektari suurune maa lihtsalt maha müüa.
Tallinn üritab Kopli liine müüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Eha Võrk ei mäleta ka enam täpselt, kui mitu korda on püütud Kopli liinidele enampakkumise korras hoonestusõigust seda. Esimesena võitis niisuguse konkursi 2006. aastal suurärimees Endel Siff, kes pakkus üüratult kõrget hinda ehk praeguses vääringus rohkem kui 13 miljonit eurot. Kahjuks lõppes aga asjaajamine kohtus ning Siff lõi käega.
Võrk ütles Postimehele, et mingit otsust Kopli liinide müümise kohta veel pole ning enne järgmise aasta jaanuari lõppu ka ei tule, sest viimane sõna selles küsimuses jääb linnavolikogule, kes koguneb aasta esimesele istungile alles jaanuari lõpupoole. Enne seda tuleb aga liinide müügiplaani tutvustada linnavalitsuse liikmetele ning ei saa sugugi kindel olla, kas toetus niisugusele kavale ka tuleb.
«Praegu on meil olemas alles tööprojekt,» kinnitas Võrk. «Niisugune mõte on aga tõesti olemas, sest hoonestusõiguse seadmine on korduvalt nurjunud. Alles üleeile käisime kohapeal ning on näha, et tulekahjud ja loodusjõud on teinud oma töö. Püüame Kopli liinide probleemile lahendust leida, kuid müügiplaan on alles algusjärgus, mingit otsust veel pole.»
Eksperdid on abilinnapea sõnul pakkunud Kopli liinide müügi alghinnaks üks miljon eurot. Eksperdid on välja käinud ka idee, et müük võiks toimuda kahes etapis. Esimeses voorus saavad osaleda kõik soovijad, teise vooru kutsutakse aga vaid esimese sõela läbinuid.
«Eesmärk on see, et linnal oleks müügiprotsessi üle kontroll,» ütles Võrk. «Raha on küll tähtis, kuid tuleb saada linlaste jaoks parim lahendus. Loomulikult on vaja arvestada ka ettevõtjate huvidega.»
Linnavalitsus püüab Kopli liinide müümise teha võimalikult pilkupüüdvaks ja tekitada huvi ka välismaiste investorite hulgas. Võrgu sõnul püütakse samuti muinsuskaitsjatega kompromissile jõuda ning selles osas on juba edu saavutatudki.
«Püüame üpris kardinaalselt asju ümber vaadata, sest fakt on see, et me ei saa ajale jalgu jääda,» ütles abilinnapea. «Loomulikult peame säilitama UNESCO maailmapärandisse kuuluva Tallinna vanalinna ning unikaalsed arhitektuurimälestised ja miljöö, aga kas me peame seda tegema hinnaga, et ühe piirkonna areng on pärsitud. Tuleb arvestada, millises sajandis ja millistes tingimustes me elame.»