Tallinna munitsipaalpolitseiamet kinnitas, et nende väärteoprotokollidel on kirjas, et inimene peab ise otsusele ametisse järele minema, kuid sageli viskavad protokolli saanud inimesed selle emotsioonide ajel kiiresti minema.
Mupo: inimesed viskavad sageli protokollid läbi lugemata ära
27. november 2012, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder saatis möödunud nädalal justiitsministrile soovituse täiendada väärteoprotokolli märkega, et inimesed saaks sealt selgelt aru, et neile ei toimetata karistusotsust koju, vaid nad peavad ise menetleja juurde sellele järgi minema. Õiguskantslerile saabub sageli kodanikelt kaebusi, et nad saavad karistusest teada alles siis, kui juba saabub teade kohtutäiturilt.
Munitsipaalpolitseiamet rõhutas, et kollasel paberil antav koopia väärteoprotokollist, mis menetlusalusele isikule antakse, tuleb säilitada, sest sellelt saab teavet väärteomenetluse seadustiku vastavatest sätetest, kaitseõiguse teostamise võimalustest, vaidlustamise, otsuse kättesaamise ja trahvi tasumise tähtaegadest ning ka selle kohta, kui trahvi õigeaegselt ei tasuta, saadetakse otsus sundtäitmiseks kohtutäiturile.
«Mupo inspektori kohustus on menetluse alustamisel tutvustada menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi. Otsusele järeletulek muposse on väga oluline, mida iga meie inspektor alati selgitab ja toonitab,» kinnitas ameti juhataja Monica Rand.
«Väärteomenetluse alustamisel on inimesed tihti emotsioonidest haaratud ning juhtub, et esimeses pahameelepuhangus visatakse dokument ära. Samuti ei pruugi ärritunud inimene kuulata ja pidada oluliseks inspektori selgitusi ja juhiseid. MUPO inspektoritele on taoline olukord igapäevaselt tuttav,» sõnas Rand.
«Siit ongi vaid üks sammuke selleni, et inimene ei tea, kuidas edasi käituda. Kui esimene emotsioon on vaibunud, siis pole enam alles dokumenti, kus kogu teave väärteomenetluse ja selle õiguslike tagajärgede kohta jääb puudulikuks. Kuu või pooleteise möödudes tabab inimest aga ebameeldiv teadmine, et väärteomenetluses tehtud otsus on saadetud kohtutäiturile sundtäitmiseks, seega lisanduvad trahvisummale sundtäitmisega seotud kulud.»
Munitsipaalpolitsei võib väärteomenetluse läbiviimisel valida, kas viia läbi kiir- või üldmenetlus.
Esimesel puhul on rikkumise asjaolud on selged, menetlusalune isik nõus andma ütlusi ning nõus kiirmenetlusega. Sel juhul väärteoprotokolli ei koostata, vaid antakse otsus kohe kätte. Trahvi kohapeal maksta ei saa, seda saab teha pangaülekandega.
Üldmenetluse puhul ei ole rikkumise asjaolud selged, vaid vajavad selgitamist ja tõendite kogumist, või kui menetlusalune isik soovib täiendada tõendusteavet või esitada vastulause. Siis koostatakse väärteoprotokoll ning menetlusalusel isikul on 15 päeva aega esitada omapoolsed tõendid. Sel puhul tuleb otsusele järele minna munitsipaalpolitsei ametisse.