Ligi 30 aastat tegutsenud Kindlustuse Muuseum sai sel nädalal lõpuks oma ruumid If Eesti Kindlustuse peakontoris Tallinnas Pronksi tänaval.
Kindlustuse muuseum avas taas uksed
10. aprill 2009, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseum asutati 1980. aastal Tallinnas Riikliku Kindlustuse Peavalitsuse juures ning selle juhatajaks sai nii-öelda ühiskondlikel alustel Ada Treumuth, kes on muuseumi juhatajaks tänaseni. Muuseum ise on aga siiani asunud mitmes erinevas kohas ning vahepeal ka pikalt suletud olnud.
Avamisel lõikas lindi läbi rahandusminister Ivari Padar. «Täna olen ma siin eelkõige muuseumide entusiastina ning alles seejärel rahandusministrina,» kinnitas Padar.
If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste manitses avakõnes nii kolleege kui konkurente muuseumi kogusid hoolikalt täiendama, sest kui kindlustuse ajalugu on suudetud talletada ja dokumenteerida rasketel aegadel, siis seda enam peaks sellele tähelepanu pöörama tänapäeval, kui selleks mingeid takistusi ei ole.
Vanim kindlustuse ajalooga seotud ese muuseumis on 1866. aastast pärinev koosolekute protokollide kogu. Just sel aastal algaski Eesti kindlustuse ajalugu, sest siis loodi Tallinna Alevite Vastastikuse Tulekinnituse Selts.
Muuseumi juhataja aga oskab iga asja põnevaks rääkida. Nii tuleb kohe välja, et kuigi tänase Moskva kohviku hoone katusel seisis vandelt fotodelt tuntud kuulus kiri - EEKS-MAJA, ei kuulunud maja sugugi Eesti Esimesele Kindlustusseltsile (EEKS), vaid hoopis Tallinna Majaomanikkude Pangale.
Järgmiseks näitab muuseumi juhataja tervet hulka ette valmistatud, kuid allkirjastamata varakindlustuspoliise 1939. aastast. «See on imelik, sest kuigi baaside leping oli juba sõlmitud, ei olnud Venemaa hirm tollal vist siiski nii suur, et inimesed oma vara hooletusse oleksid jätnud,» rääkis Treumuth.
Paraku nii see tollal siiski läks ning selle kohta, mis sundis eestlasi juba 1939. aastal vara kindlustamise unustama, võib vaid oletusi teha.
Eksponaatide seas on aga ka lõbusamaid asju. Näiteks hoiukarbid ja -kellad. Viimased on muidu tavalised mehaanilised äratuskellad, nagu neid vanasti ikka kasutati. Teatavasti tuli sedasorti kell kord päevas üles keerata. Hoiukella mõte oligi selles, et ta ei lasknud ennast enne üles keerata, kui pilusse oli münt lastud.
Kokku on muuseumis üle 6500 eksponaadi. Seal on nii kindlustusalast kirjandust kui ka kindlustusseltside endisaegset kontorimööblit, firma- ja tulekindlustussilte, reklaammärke, kindlustuspoliise, reklaammärke, trükireklaame, filmi- ja fotomaterjali ning muid kindlustuse ajalooga seotud asju.
Muuseum on nii gruppidele kui üksikisikutele avatud tööpäeviti ja selle külastamine on tasuta. Külastus tuleb vaid eelnevalt kokku leppida telefonil 667 1126 või e-posti teel muuseum@if.ee.