Viimsi valla alguses Ranna tee ääres elav vanaproua oli kolm päeva kodust eemal ning tagasi jõudes ei jõudnud ta ära imestada, kuhu tema sirelihekk ja plank on kadunud.
Tee-ehitajad võtsid vanaproua plangu ja sireliheki maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ranna tee 9 kinnistu 75-aastane omanik Eha Haug on tõeliselt pahane Viimsi valla peale, sest just vald on tema sõnul süüdi selles, et kauaoodatud teeremondi käigus on tema aastakümneid oma kohal seisnud aed ja sirelihekk nüüdseks kadunud.
Haug ütles, et 1976. aastal loovutas tema kadunud abikaasa vabatahtlikult 400 ruutmeetrit maad, et oleks võimalik Moskva olümpiamängude purjeregati ajaks laiendada Ranna teed. Selle kohta on must-valgel olemas ka Kirovi-nimelise kalurikolhoosi juhatuse koosoleku protokoll. Ja nüüd tulid tee-ehitajad ajal, mil teda kodus polnud ning võtsid lihtsalt maha sireliheki ja plangu.
«Mulle öeldi, et minu mees on ehitanud aia väljapoole oma krunti ning tegemist on valla maaga, mistõttu neil oligi õigus aed ja sirelihekk maha võtta,» ütles Haug. Uus aed, mille tee-ehitajad rajavad, jääb endisest plangust vähem kui meeter teest kaugemale. Vanaproua sõnul ei ole keegi talle varem öelnud, et krundi piirid on valed ja vana aed paiknes Viimsi valla maal.
Peale aia ja sireliheki mahavõtmise süüdistab Haug tee-ehitajaid ka selles, et kergliiklustee rajamisel kaevati maa seest ehk endisest merepõhjast välja palju suuri kive, mistõttu on tema maja välisseintesse praod tekkinud.
Viimsi valla kommunaalosakonna teedeinsener Harri Lugu ei ole vanaproua süüdistustega kuidagi nõus, kuna maha võetud aed asus tõesti väljaspool kinnistu piire. Vastavalt projektile ehitatakse uus aed krundi piirile ning kevadel istutatakse sissepoole ka uus sirelihekk. Kõigest sellest on Haugi teavitatud.
«Koos arhitektidega vaatame ehitatava aia veel üle, kuna tegemist on Viimsi valda sissesõidu alaga ning aed peab sinna sobima,» selgitas Lugu. Ta lisas, et kui Haugi abikaasa loovutas nõukogude ajal osa oma maast vabatahtlikult teelaienduseks, siis ehitati ka plank, kuid keegi tol korral ei mõõdistanud, kas see ka õigesse kohta sai.
Tänu tee-ehitusele Ranna tee 9 elamu seintesse tekkinud pragude jutu lükkas Lugu kindlalt ümber. Ta mainis, et enne kergliiklustee aluse pinnase vibraatoriga tihendamist tegid ehitajad majaseintest pilte, kust on näha, et praod olid seal juba varem. Pealegi ei saanud pragude tekkimist põhjustada suurte kivide maa seest välja võtmine.
Viimsi abivallavanem Endel Lepik ütles Postimehele, et inimesed lähtuvad tihti sellest, et nõukogude ajal on nad oma aia riigi maale ehitanud ning peavadki nüüd seda oma kinnistuks. Ka hekke on väljapoole krundipiire istutatud, nagu Ranna tee 9 kinnistulgi on tehtud.