Tallinn andis Tondi tenniseväljakud võileivahinnaga rendile

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linn andis äsjaostetud tenniseväljakud odavalt rendile.
Tallinna linn andis äsjaostetud tenniseväljakud odavalt rendile. Foto: Toomas Huik

Tallinna linnavolikogu otsustas neljapäeval anda Tondi tenniseväljakud võileivahinnaga rendile OÜ-le Tondi Tennisekeskus, kuigi oli alles tänavu juunis need rajatised omandanud ligi 1.24 miljoni euro eest.

Rendilepingus on kirjas, et aadressil Marsi tänav 2a paikneva spodrirajatise eest, mis koosneb kuuest tenniseplatsist ja peaväljakust, tasub rentnik ehk Tondi Tennisekeskus 40 aasta jooksul igas kuus 600 eurot. Lihtne korrutustehe näitab, et selle aja jooksul saab linn renditasudena 288 000 eurot ehk rohkem kui neli korda vähem, kui oli spordirajatiste omandamise hind.

Tallinna linnavolikogu neljapäevasel istungil pidi abilinnapea Mihhail Kõlvart vastama opositsiooni lugematutele küsimustele tenniseväljakute rendileandmise kohta. Tundus, et tal oli pähe õpitud mõned kindlad laused, mida ta püüdis kohandada igale küsimusele vastates.

Reformierakondlasest linnavolinik Ants Leemets küsis isegi mitu korda, et mida siis ikkagi rendile antakse ning sai Kõlvartilt ikka ja jälle lühikese ning sisutühja vastuse, et tegemist on spordiväljakutega, kus saab tennist mängida.

Madis Kübar (IRL) ning sotsiaaldemokraat Jaak Juske tahtsid teada, et miks ei korraldanud linn avalikku konkurssi tenniseväljakute rendile andmiseks. Kõlvart vastas, et juba tenniseväljakute omandamisega ligi 1.24 miljoni euro eest tänavu suvel tahtis Tallinn toetada Tondi tennisekeskuse arendamist. Lihtsalt raha anda linn ka ei soovinud ning seepärast otsustatigi välisväljakud ja kõik sinna juurdekuuluv omandada, et midagigi vastu saada. Pealegi on olemas võimalus mingi asi otsustuskorras rendile anda ning antud juhul seda varianti kasutatigi.

Teise põhjusena, miks ikkagi avalikku konkurssi ei korraldatud, nimetas abilinnapea seda, et nii tennisehallil kui lahtistel platsidel peab olema üks operaator, kes seal kamandab. Asi olevat selles, et tennisekeskuses asuvad riietus- ja duširuumid, aga välisväljakute juures neid pole. Kui linn oleks avaväljakutega ise tegutsema hakanud, siis oleks tulnud riietus- ja duširuumide kasutamise eest Tondi tennisekskusele maksma hakata ning see ei oleks mõistlik lahendus olnud.

Kõlvart rõhutas linnavolikogu istungil küsimustele vastates mitu korda, et Tondi tennisekeskuse puhul on tegemist mitte ainult Eesti vaid terve Baltikumi suurima omalaadse keskusega, kus saab ka rahvusvahelisi võistlusi pidada. See on ka üks põhjus, miks linn soovib just seda tennisekeskust toetada, kuigi Tallinnas on teisigi tennise mängimise kohti, mis samuti sooviksid linnalt rahasüsti. Linnavolinik Urmas Mardi teadis öelda, et samasugune tennisekeskus, aga ka koos hotelliga on olemas Leedus.

Linnavolinik Ain Seppiku küsimusele, et kas tenniseväljakute suure raha eest omandamises ja madala hinnaga rendile andmises ei ole mitte tegemist millegi korruptiivsega, vastas abilinnapea, et tema küll ei näe mingeid korruptsiooni tunnuseid.

Linnavolinikud küsisid ka seda, et kui Tondi tenniseväljakud anti nii odavalt rendile, kas siis on tallinlastest tennisemängijatele ette näha ka mingeid hinnasoodustusi. Kõlvart vastas, et need laste spordikoolide õpilased, kes on registreeritud spordi- ja noorsooametis ja saavad linnalt pearahatoetust, võivad arvestada 30-protsendilise hinnaalandusega.

Linnavolinik Juske jäi oma sõnavõtus ikkagi seisukohale, et tegemist on korruptiivse tehinguga. Seejuures rõhus ta asjaolule, et miskipärast on asjaajamisega väga kiirustatud ning isegi tema juhitud linnavarakomisjon ei saanud oma korralisel koosolekul tehingut arutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles