16. novembril möödub aasta õnnetusest Tallinnas Rukkilille lasteaias, kus hukkus kolmeaastane poiss ning määramatus sööb asjaosalistel endiselt hinge seest.
Rukkilille lasteaias juhtunu närib aasta hiljemgi asjaosaliste hingi
14. november 2012, 21:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pisikese Aleksi hukkumine ei vapustanud mitte ainult tema lähedasi, vaid kogu Eestit. Jube juhtum konkreetselt ning lasteaedade rahastamine ja turvalisus üldisemalt andsid kõneainet kauaks, vahendab ERR Uudised «Pealtnägijat».
Tänavu augustis, üheksa kuud pärast õnnetust selgunud kriminaaluurimise tulemus vabastas saatuslikul päeval hukkunud Aleksi rühma eest hoolitsenud õpetaja Virge vastutusest – tema käitumises ei leitud formaalset ega sisulist rikkumist. «Mõned asjad on õnnetusjuhtumid. Sinna ei ole midagi teha. Lastega juhtub õnnetusi,» tõdes prokurör Lea Pähkel.
Juhataja arvates ei teinud lasteaiaõpetaja oma tööd
Veel 12 kuud hiljem lõhestab juhtunu teravalt asjaosalisi. Vastupidiselt prokuratuuri otsusele on suur osa lasteaia personalist ja osa lapsevanemaid veendunud, et õnnetuse eest on vastutav just Virge, teised aga nõuavad samal ajal, et Virge tööle tagasi võetaks ja et tema ees vabandataks.
«Praegu ma tunnen tõesti seda, et ma olen lahti lastud suure süüga. Ma olin see päev tööl, ma olin õpetaja see päev rühmas. Aga ma ei saanud tõesti midagi teha, sest selle kohta on kõik öelnud, et unearteri puhul see on momentaalne, sinna ei ole midagi teha – oleks ma seal lähemal, veel lähemal seisnud, ka poleks saanud,» rääkis Virge.
Rukkilille lasteaia juhataja Merike Plutuse hinnangul oli aga Virge hooletu. «Tema ju tuli hommikul tööle. Tema ju oli tööl. Kõik on õige. Aga ta ei teinud oma tööd. Ta ei jälginud lapsi,» rääkis Plutus.
Pärast lapse hukkumist lahkus Rukkilille lasteaia endine juhataja omal soovil töölt. Õpetaja Virge võttis pärast õnnetust vabatahtlikult palgata puhkuse, kuid neli kuud hiljem, märtsis, avaldas ta soovi tööle naasta, sest osad vanemad lausa palusid seda. Virge toetuseks koguti ka rühma lapsevanemate seas allkirju.
Kolleegid kogusid vastuallkirju
Kuid neli päeva pärast seda, kui kasvataja avaldas soovi naasta, öeldi tema tööleping üles. «Kui ma läksin kirjaga, et lõpetada palgata puhkus, mis oli ka pool-sunniviisiline, hakkas õppealajuhataja korjama minu vastu allkirju majas, hoolekogu esindajate kaudu korjati rühmadest allkirju, viidi läbi erakorralised koosolekud. Ja siis leiti, et keegi ei taha minuga enam koos töötada, vaatamata sellele, et paljudega olen 30 aastat koos töötanud ilma probleemideta,» meenutas kasvataja.
Virge arvates on eriti šokeeriv just see, kuidas temast vabaneti. Tema endistelt kolleegidelt, alates kokkadest kuni õppealajuhatajani, koguti allkirju paberile, millel seisis: «Seoses lasteaias 16. novembril 2011 toimunud traagilise õnnetusega ning usalduse kaotamisega õpetaja suhtes, ei soovi me töötada koos Virgega.» Ka lasteaia hoolekogu soovis Virge lahkumist. Osaliselt just nende umbusaldusavalduste tulemusel otsustaski Merike Plutus Virge vallandada.
Plutuse sõnul olid lisaks kolleegide ja hoolekogu usaldamatusele Virge hingel ka kaks varasemat noomitust. Õpetaja omakorda nimetab neid tühisteks arusaamatusteks eelmise juhatajaga, mis klaariti omal ajal ära ning kaevati alles nüüd, aastaid hiljem, taas üles. Virgel on ette näidata hoopis tänukiri, mille ta 2007. aastal hea töö eest haridusametilt sai. Kasvataja meelest manipuleeris uus ülemus valitsenud hüsteeria õhkkonnas faktidega.
«Kui oleks olnud asi aus ja õiglane, poleks üldse hakatud seda asja niimoodi tegema, sest kui ei ole süüdlast siiski veel leitud, siis ausalt öeldes ei saa ju ka seda öelda, et mina olen süüdi, siin võis olla palju ka teised süüdi. Me ei tea seda iialgi ja et mind sai esimesest päevast peale süüdi mõistetud, see teeb nii kohutavalt haiget,» rääkis Virge.
Õpetaja pöördus oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni, kust tuli tänavu mais tavainimese jaoks kummaline otsus – lepingu ülesütlemise alused tunnistati küll tühiseks, aga vallandamise otsus jäeti siiski jõusse. Lihtsalt öeldes leiti, et ehkki juriidiline põhjendus võis olla vildakas, on see lõppkokkuvõttes juhataja otsus, kui ta ei soovi Virgega edasi töötada.
Prokuratuur: kasvataja täitis reegleid
Augustis avaldatud prokuratuuri otsus ütleb ühemõtteliselt, et mingite reeglite mittetäitmist Virgele ette heita ei saa.
«Inimlikest võimetest tulenevalt ei olnud võimalik reageerida. See lihtsalt juhtus nii ruttu. /.../ Kasvataja jälgis kõiki lapsi. Ta jälgis 18 last teatud territooriumil. Ja kui kohtuarst ütleb meile, et kliiniline surm saabus vähem kui 5 minuti jooksul, siis see võis saabuda ka minuti jooksul. Või kahe jooksul. Aga kasvataja vastutab kõikide laste eest. Ta peab kõikide lastega tegelema. See ajavahemik on nii lühikene,» selgitas prokurör Lea Pähkel.
Lapsevanema Silja paneb imestama aga see, et lapse surma eest ei ole keegi vastutav.
Teema on nii terav, et mitmed kasvataja Virge vastased soovisid omal algatusel sõna võtta. Asjad on Virge pooldajate ja vastaste vahel kiskunud kohati väga emotsionaalseks ja isiklikuks ning osa vastaseid on avaldanud e-kirja teel arvamust, et «isegi siis, kui ükskõik kes väidab, et Virge pole süüdi – on ta ikkagi süüdi».
Esimest korda rääkis avalikult ka hukkunud Aleksi ema Margarita Getman, kes samuti peab süüdlaseks lasteaiaõpetajat. Nende kõigi jaoks on vastuvõetamatu, et laps hukkus, kuid mitte keegi ei vastuta. «Me anname iga päev lapsed spetsialistide, kasvatajate, töötajate hoolde, nad täidavad oma kohuseid, nagu ka prokurörid täidavad oma kohuseid ja igaüks meis läheb tööle täies südamerahus, et õhtul tuleme oma lapsele järele, sest lasteaednike töölepingus on punkt, kus on kirjas, et ta vastutab laste elu ja turvalisuse eest,» rääkis Getman.
Lasteaia juhataja Plutus väidab, et uurija ei võtnud juhtumi menetlemisel seletuskirju sel päeval tööl olnud inimestelt ning ka lapse emaga pole räägitud kordagi.
Prokurör Pähkel väidab vastu, et lasteaed edastas kriminaalmenetluse käigus prokuratuurile nende inimeste seletuskirjad, kes tol päeval õpetajana tööl olid. «Kriminaalasjas kuuluvad tõendamisele kuriteo toime panemise asjaolud nagu kuidas see toime pandi, millal see toime pandi ja kus see toime pandi. Seega me tegime valiku nendest inimestest, kes tollel päeval tööl olid, kes saaks anda meile informatsiooni selle kohta, mis täpselt õues toimus. Aga tõesti nende isikute ring, kes meile kriminaalmenetluses vajalikku informatsiooni oleks saanud anda, oli väike. Kriminaalmenetluse käigus on üle kuulatud lapse isa – me ei pea vajalikuks mõlemat vanemat üle kuulata, sest tegelikult nad ju sündmust kui sellist pealt ei näinud,» selgitas Pähkel.
Pooldajad ootavad vabandust, vastased ei näe selleks põhjust
Mõned Rukkilille lasteaia vanemad juhtisid eelmise direktori ja haridusameti juhi Andres Pajula tähelepanu mänguväljaku puudustele, kuid peale ühe liuraja eemaldamist muud ette ei võetud.
Rangelt võttes ei vastanud vanad raudredelid standarditele, aga need standardid olid soovituslikud ja väidetavalt ei järginud neid enne traagilist õnnetust ükski lasteaed.
«Miks need inimesed, kes tegelikult peaksid asja eest vastutama, käivad tööl edasi ja teenivad oma kohtadel edasi, aga seda, kes on kõige väiksem ja kõiges selles kõige rohkem kannatada on saanud nii psüühiliselt kui ka materiaalselt, kaotades töö, ainsana materdatakse? Et tema on nüüd süüdi ja kõik ülejäänud on puhtad?» arutles lapsevanem Ain, kes toetab Virge lasteaeda tööle naasmist.
Lasteaia juhataja Plutus on aga seda meelt, et vahend iseenesest ei tee kellelegi liiga, vaid liiga teeb hooletus. «Ma tahan seda väita, et need redelid olid 30 aastat tagasi siin, olid 10 aastat tagasi, olid 5 aastat tagasi siin. Paljud samasugused redelid on veel alles. Tõesti meie majas seda redelit enam ei ole ja veel kahte-kolme, aga vahend ei tee kellegile haiget,» rääkis ta.
61-aastane Virge on hetkel küll ametlikult pensionil, aga oleks valmis kasvatajana edasi töötama. See aga on võimatu, sest teda saadab lapse surma põhjustaja kuulsus. «Ma ikkagi tahaks minna oma rühma. Ma tean, et see võib paljudele tunduda väga-väga imelik, aga ma ei suuda niimoodi koju jääda praegu. Ja ma ei saa ka kuhugi mujale, ma ei saa minna praegu, sest ma ei tea, miks ma olen lahti lastud,» rääkis ta.
Lapsevanem Aini sõnul ootavad Virge toetajad eelkõige, et lasteaiaõpetaja ees vabandataks. Lapsevanem Silja arvates on aga ühe pensionäri töökaotus väiksem selle kõrval, mida üks perekond peab üle elama.
Ka lasteaia direktor leiab, et Virge vabandust ei vääri. «Mille eest ma pean vabandama, ma ei saa aru? Kas selle eest, et mina täitsin oma ametikohustust? Mina kui direktor pean tagama personali töö. Mina kui direktor olen kohustatud andma lapsevanemale turvatunde, et ta lapse järgi siin majas vaadatakse,» leiab ta.