Tallinna, riigi ja eraisikute koostöös valmiv Kalaranna tänav peaks vastavalt kavatsustele valmima 2014. aastal.
Linn jätkab Kalaranna tänava väljaehitamise kavaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kavandatava tänava eesmärk on tagada juurdepääs kultuuriobjektidele ning uutele mereäärsetele elu-ja ärikvartalitele, vähendades sealjuures täna väga ülekoormatud Soo, Vana-Kalamaja, Tööstuse ja teiste Kalamaja tänavate liikluskoormust. Samuti aitab Kalaranna tänava väljaehitamine Tallinna sammukese lähemale eesmärgile avada linn merele ning suunata populaarne kultuurikilomeeter rannapromenaadi radadele.
Ligi aasta tagasi väljastatud Kalaranna tänava projekteerimistingimuste väljatöötamisse olid Telliskivi seltsi kaudu kaasatud ka kohalikud aktiivsed inimesed. Nüüd on mõned piirkonna elanikud esitanud uue nägemuse tänava ulatuse ja paiknemise osas. Soovitakse nihutada teekoridori ning lõpetada tänav Noblessneri kvartalis, viimata seda välja Tööstuse tänavale.
Seoses täiendavate ettepanekutega kohtusid 8. novembril Tallinna linnaplaneerimise ametis lisaks linna esindajatele Kalaranna tänava ehitusest huvitatud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Eesti Meremuuseumi ning eraettevõtete poolt Pro Kapitali ja Noblessneri kvartali esindajad.
Arutelu sisuks olid kohalike ettepanekud, mida on kõigile osapooltele eraldi tutvustamas käidud.
Osapoolte ühine seisukoht, millest otsuse tegemine lähtub, on see, et Kalaranna tänav peab valmima 2014. aastal. Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen selgitas, et käesoleval aastal külastas tema kureeritavat muuseumi ligi 250 000 huvilist, järgmisel aastal prognoositakse külaliste arvu kasvu juba 300 000ni. Arvestades väga suurt huvi ja täna olematut taristut, on väga oluline uus tänav võimalikult ruttu valmis ehitada.
Samuti vajab lahendust RKASi omandis oleva Patarei merekindluse juurdepääsu küsimus, mis täna selgelt pärsib julgemate arendusprojektide pakkumist. Lisaks on RKASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul neil piirkonnas planeeringuga kehtestatud ehitusõigus täiendava 70 000 ruutmeetri rajamiseks. Noblessneri kvartal korraldab juba täna erinevaid kultuuriüritusi, millele juurdepääsu küsimus on samuti oluline.
Abilinnapea Taavi Aas selgitas, et täna kavandatud teekoridor asub linnamaal. Ettepaneku kohane tee kulgeks suures osas eramaal. Kuna alal on kehtivad või lõpusirgel olevad detailplaneeringud, tuleks hakata neid ümber tegema. «Sellise stsenaariumi järgi ei ole 2014. aasta perspektiiv realistlik ning me räägime hinnanguliselt viie- kuni seitsmeaastasest ajanihkest,» ütles Aas.
Ta lisas, et praegune kultuurikilomeeter kujundatakse ümber Kalaranna tänava äärseks kergliiklusteeks, lisandub veel rannapromenaad. Kalaranna tänav on üheks eelduseks linna soovile avaneda merele. «Viiskümmend aastat suletud piirkonna arengu pidurdamine veel 5-7 aastaks ei ole kindlasti linna huvides,» ütles Aas.
Lähtuvalt eelpooltoodud argumentidest otsustasid osapooled jätkata Kalaranna tänava väljaehitamist senise ajagraafiku kohaselt. Praegu on käimas hange tänava projekteerimiseks.