Lasteaiakohtade kohtupretsedent loodi möödunud aastal

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig

Perekond Mõis ei ole esimene, kes lasteaiakoha pärast kohtuteele asub. Ligi aasta tagasi langetati Tallinna halduskohtu Pärnu kohtumajas otsus, et Pärnu linnavalitsus peab tagama kaebaja lapsele lasteaiakoha Pärnu linna lasteaias.


Samuti määras kohus, et linnavalitsus peab hüvitama kaebaja lisakulud vastavalt esitatud arvetele. Samuti mõisteti linnalt välja kaebaja kohtukulud, mida oli 276 eurot.

Kuigi laps oli olnud poolteist aastat järjekorras, öeldi vanematele, et järjekorra alusel ta soovitud ajal sõimerühma ei mahu ning soovitati kannatada. Kirjavahetus päädis sellega, et Pärnu linnavalitsus teatas kaebajale keerutamata, et koolieelsete lasteasutuste seaduse nõuete täies mahus täitmiseks puuduvad linnal vahendid ning lapsele ei ole võimalik lasteaiakohta pakkuda.

Kaebaja tegi linnavalitsusele ettepaneku, et paigutab lapse lastehoidu ning lisakulud tasub linnavalitsus esitatud arvete alusel, kuid sellestki ettepanekust keelduti rahapuudusele viidates.

Kohus leidis, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 kohaselt on volikogu ainupädevuses valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ja seega on kohaliku omavalitsuse otsustada, milliseid eesmärke seatakse ja milliseid ülesandeid täidetakse ning millises ulatuses tegevusi eelarveaastal rahastatakse.

Kuna linnavalitsuse esindaja väitis kohtule, et suurem nõudmine lasteaedade kohtade järgi tekkis 2007. aasta, siis ei ole lasteaiakohtade vähesuse puhul tegemist ootamatu, 2011. aastal tekkinud probleemiga, vaid linnal oli võimalik vastavat vajadust ja kulutusi ette näha.

«Kohalik omavalitsus peab eelarves lasteasutuste majandamisel ja finantseerimisel arvestama oma haldusterritooriumil elavate laste arvuga. Kuna koolieelsete lasteasutuste seaduse § 10 lg 1 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse luua koht lasteasutuses alates lapse pooleteise aastaseks saamisest, on kohalikul omavalitsusel võimalik prognoosida tulevikus vajaminevate lasteaia kohtade arvu olenevalt sündivuse näitajatest oma haldusterritooriumil,» leidis kohus.

«Arvestades seda, et vastustaja väidetel tekkis lasteaia kohtade järgi suurem nõudmine juba 2007 aastal ja linna finantsvõimekus langes alates 2009. aastast ning asjaolu, et laenude võtmise üle otsustamine on volikogu ainupädevuses, ei saa käesoleval ajal finantsvõimekuse puudumine olla ainsaks põhjuseks lasteaia kohtade nappusele. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus ka eelarve mahu vähenemisel kaaluda erinevate kohustuste rahastamise vajadust ja võimalusi, mh on kohaliku omavalitsusel õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Kehtivale õigusele tugineva ja kohalikule omavalitsuse kohaliku elu korraldamiseks seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks vajaliku raha eraldamata jätmist ei ole vastustaja mingil moel põhjendanud,» öeldakse kohtuotsuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles