Kolmandikul omavalitsustest on lasteaiakohtadega probleeme

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasteaed.
Lasteaed. Foto: Laura Oks

Käesoleva aasta algul olid lasteaiajärjekorrad 33 protsendis kohalikest omavalitsustest, probleeme on nii Tallinnas ja Tartus kui neid ümbritsevates valdades.


Mare Ainsaare ja Kadri Soo läbi viidud uuringu «Kohalikud omavalitsused ja lastega pered» andmetel olid 2012. aasta jaanuaris 33 protsendis kohalikest omavalitsustest lasteaiajärjekorrad, mis on tingitud suurenenud sündimusest, siseriiklikust rändest ja uuselamurajoonide tekkimisest. Probleemid esinevad peaasjalikult Tallinnas ja Tartus ning neid ümbritsevates valdades. Lasteaiakohtade järjekorras on valdavalt 1,5–3-aastased lapsed, kelle osalusprotsent koolieelsetes lasteasutustes oli Eesti Hariduse Infosüsteemi 2011/2012. õppeaasta andmetel 75 protsenti vastava eagrupi lastest.

«Kui kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik pakkuda lasteaiakohta, siis on kohalik omavalitsus näiteks kompenseerinud lapsevanemale eralasteasutuse või teise omavalitsuse lasteasutuse lasteaiakoha maksumuse. Lisaks hüvitavad kohalikud omavalitsused väikelaste vanematele lapsehoiuteenust. Lasteaiakoha või lapsehoiuteenuse maksumuse kompenseerimise määra kehtestab kohalik omavalitsus,» selgitas ministeeriumi üldhariduse osakonna peaekspert Tiina Peterson

«Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 66 teostavad kohaliku omavalitsuse tegevuse üle järelevalvet ja kontrolli maavanem, riigikontroll ja õiguskantsler. Kui omavalitsus ei ole võimaldanud lapsevanema soovil lasteaiakohta koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 10 lõike 1 alusel, võib lapsevanem pöörduda vastavate institutsioonide poole järelevalve algatamiseks. Samuti võib lapsevanem pöörduda halduskohtusse. Lasteaia koha tagamine lapsevanema soovil 1,5 - 7-aastastele lastele on kohaliku omavalitsuse kohustus,» lisas ta.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 248 lõike 1 kohaselt võib kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrata kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist.

«Lapsevanemad on pöördunud lasteaiakoha probleemi lahendamiseks nii maavanemate kui ka kohtute poole ning enamasti on ettekirjutused täidetud enne sanktsioonide rakendamist,» ütles Peterson.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles