Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et Tallinna linnaosade kaotamine ja nende asemele piirkondlike ametite loomine on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja põhiseadusega ning nõuab linnavolikogult nende muutmist.
Õiguskantsler: linnaosade kaotamine on põhiseadusvastane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna saatis õiguskantsler linnavolikogule ettepaneku viia kooskõlla põhiseadusega Tallinna põhimääruse muutmine, millega nähakse ette linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema institutsioonide ümberkujundamine linnavalitsuse piirkondlikuks ametiks ja linnavalitsuse piirkondliku ameti juhatajaks.
Põhiseadusest tulenevalt otsustavad ja korraldavad omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi seaduste alusel ning kogu kohaliku omavalitsuse korraldus tuleb sätestada seadusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse nii linnaosa moodustada kui ka selle tegevus lõpetada.
Linnaosa moodustamise mõte ja eesmärk on seaduse kohaselt administratiivse territoriaalse dekontsentreerimise vajalikkuses. See tähendab, et kohalik omavalitsus saaks sobilikke valdkondi integreerides võimalikult kodanikulähedaselt, kiirelt ja paindlikult täita oma kohustust elanikele avalike teenuste osutamisel.
Õiguskantsleri hinnangul on omavalitsusel võimalik territoriaalse dekontsentratsiooni põhimõtet järgida ainult osavalla või linnaosa moodustamisega, mitte aga mingi muu seaduses mittenimetatud organi loomisega.
«Omavalitsus peab oma haldusstruktuuride kujundamisel järgima seadusandja poolt seadusega paika pandud üldisi raame. Kui olemuslikult säilitatakse toimivad linnaosad, mis on vajalikud territoriaalset dekontsentratsiooni ning linna administreerimist ja elanikele teenuste kättesaadavust silmas pidades, siis tohib omavalitsus nimetada neid ainult nii, nagu seadus seda ette näeb,» leiab õiguskantsler.
«Tallinna põhimääruse muutmisel on aga linnavolikogu läinud sisuliselt peitusemängu ja sildivahetuse teed - linnaosad olemuslikult ja üksustena ju tegelikult pea täielikult säilivad, kuid neid nimetatakse teisiti. Linnavolikogu ei tohi trikitada, peites linnaosi illegaalsete organite taha. Niisugune omavolitsemine omavalitsemises on õigusriigis lubamatu,» oli Indrek Teder resoluutne.
«Kuna selle nõndanimetatud haldusreformi tulemusel haldusterritoriaalselt ju põhimõtteliselt midagi ei muutu, ei ole raske oletada, milline on selle reformi varjatud, kuid tegelik eesmärk,» ütles Teder.
Teder tunnustab reformiga taotletavaid muutusi
Õiguskantsler kirjutab linnavolikogule saadetud ettepanekus, et Tallinn ei ole linna põhimäärust muutes loobunud avalike ülesannete territoriaalselt dekontsentreeritud viisil osutamisest. Seejuures aga ei järgita seadust, vaid on loodud n-ö oma mudel. Seetõttu on Tallinna põhimääruse muudatused, millega nähakse ette linnaosa valitsuse ja vanema kui institutsioonide ümberkujundamine, vastuolus kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatuga.
Suur osa Tallinna linnavalitsuse väljatoodud põhjendusi ja reformiga saavutatavaid erinevusi on õiguskantsleri hinnangul olulised ja teretulnud, kuid need on võimalikud ka linnaosade puhul. Näiteks tunnustab ta teenindusstandardite ja ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamist, teenindussaalide võrgustiku korrastamist ja väljaarendamist, ülesannete dubleerimise vähendamist, ülelinnalise hankekeskuse moodustamist jne.
Õiguskantsleri ettepanekuga nõustumiseks on Tallinna linnavolikogul põhiseadusest tulenevalt aega 20 päeva. Ettepanekuga mittenõustumise korral teeb õiguskantsler riigikohtule taotluse tunnistada Tallinna linnavolikogu määruse põhiseadusvastased sätted kehtetuks.