Ligi viis hektarit krunte Pakri poolsaarel Leetse mõisa kõrval, vaid 300 meetrit rannast, müüdi ära kõigest 250 000 krooni eest. On see võimalik? On küll. Paldiski linnavalitsuse lotokolmapäeval võitsid kõik – näiteks «juhuslik» kursusevend ja jalgrattur, kirjutab Rasmus Kagge.
Domus Kinnisvara maakler Allan Saar on õnnelik mees. Ta müüb praegu Harjumaal Leetses kaht kõrvuti krunti. Ühel on Nõukogude armee kunagise raketibaasi vana garaaž, teisel kontrollpunkt. Koht on ilus. «Sobib rahu ja vaikust armastavale inimesele,» reklaamib Saar internetis.
Nagu Saar väidab, on kruntidel majanduslangusest hoolimata kosilasi küllaga. Tõsi ta on, detsembris müüs ta ühe, 3849-ruutmeetrise krundi seal juba ligi 500 000 krooni eest maha. Alguses tahtis 150 krooni ruutmeetri eest, ent andis lõpuks enda väitel 130ga ära. Nüüd küsib kahe ülejäänu, 4029- ja 4135-ruutmeetrise kinnistu eest vastavalt 604 350 ja 620 250 krooni.
Õnnes supleb Saar seetõttu, et kõik kolm krunti sai ta ise kätte peaaegu 25 korda odavamalt. 2006. aastal, kinnisvarabuumi tippajal, müüs Paldiski linnavalitsus 1,2 hektarit ühegi piiranguta sajaprotsendilist elamumaad – jalutuskäigu kaugusel liivarannast – Saarele vaid 72 000 krooni eest.
Paldiski linnavalitsuse istung, kus laoti vundament mitte ainult Saare miljonivõidule, peeti 28. detsembril 2005. Seal andis toonane Paldiski meer Kaupo Kallas allkirja neljale korraldusele, millega müüdi Leetse mõisa kõrval raketibaasi mahajäetud üheksa rajatist kui linnale mittevajalikud.
Nii sai Allan Saar endale kolm üksteise lähedal asuvat ahervaret kokku 11 000 krooniga. Risto Malmile müüdi viis ringis paiknevat raketibaasi hoonet 30 000 ning Klarika Kleinerile teistest eemal asuv endine garaaž 20 000 krooni eest.
Hindu võrreldes jääb mulje, et linnaisad justkui pügasid 30-aastast Kleinerit. Tegelikult mitte. Linnavalitsus müüs majad maha täpselt selle hinnaga, mille trio ise hoonete hinnaks oli pakkunud esitades nende ostmiseks linnale avaldused.
«Need on täiesti normaalsed hinnad, võib öelda, et linn isegi võitis sellest tehingust, sest varem tellitud kinnisvaraekspertiisis anti rajatistele hinnaks lausa null krooni,» lisab Kallas nüüd tagantjärele.
Tõepoolest, ilmselt ei tahaks keegi vana ja lagunenud trafoalajaama eest maksta enam kui tuhat krooni. Tõeline loto peavõit, mis tol kolmapäevasel Paldiski linnavalitsuse istungil kolmikule välja anti, peitus aga nende õiguses erastada varemete juurde maad.
Linnavalitsuse istung, kus Saarele, Malmile ja Kleinerile otsustati erastada 47 626 ruutmeetrit maad kokku üksnes 250 800 krooni eest, peeti mais 2006. Mis kõige tähtsam – samal istungil muudeti maa sihtotstarvet, senisest tootmismaast sai kogu täiega elamumaa.
«Noh, siis me nagu ei mõelnud selle peale, et neile laieneb õigus sinna maad erastada. Me küll teadsime seda, kuid me ei arvanud, et see nii läheb,» oli toonase linnapea Kallase vastus.
Kui maakler Saar sai seeläbi endale kolme putka juurde 1,2 hektarit maad 72 000 krooniga, siis pealtnäha tavaline ettevõtja Malm oma viie ahervareme ümber 2,7 hektarit 141 300 krooni eest. Kleinerile mõõdeti tema ainsa garaaživare juurde aga 8503 ruutu, mille eest piigal tuli maksta 37 500 krooni.
Ent miks nii suured tükid mõõdeti, et näiteks Kleinerile anti garaaži kõrvale 8503 ruutmeetrit? «Ma ei tea. Ju siis maakorraldaja pidas nii õigeks,» vastas Kallas.
Tegemist on täpselt sama odavmüügiskeemiga, millega Kallas müüs linnapeana Pakri poolsaare tipus maha tuletorni kaks endist abihoonet. Riigilt tasuta saadud kivimajad, kuhu linna tollane volikogu esimees Mati Kadak ja Kallas lubasid rajada noortekeskuse. Kolm aastat tagasi müüdi rajatised aga naeruväärsete summade eest maha ja lasti hoonete ümber erastada prisked tükid elamumaad, mis peagi Mati Kadaku tütarde Kadri ja Kristeli kätte jõudsid.
Paldiski praegune linnapea Jaan Mölder on Leetse kruntide odavmüügist rääkides vihane. Tollal, kui Kallase juhitud linnavalitsus varemed ja krundid imeodavalt maha müüs, juhtis ta Paldiski volikogu. «Volikogu jäeti nendest tehingutest täiesti kõrvale ja meid isegi ei informeeritud, et selline odavmüük Leetses toimub,» sõnas Mölder.
Staažika meeri hinnangul oleks linn pidanud maad ise munitsipaliseerima ja seejärel vajadusel müüma volikogu nõusolekuga. «Ja otse loomulikult enampakkumisega,» lisas Mölder.
Kallas vastas oma mantlipärijale ja rivaalile, et tagantjärele mõeldes võinuks tõesti pakkumise korraldada. «Me tegutsesime rangelt linna põhimääruse alusel ja kuna sellist nõuet seal polnud, siis ei hakanud me ise asja enampakkumisega põnevamaks tegema,» selgitas ta. «Ma pole aga kindel, et oleksime eriti sellest võitnud.»
Kui Postimees tutvustas eksmeerile, et üks odavmüügi ahervare ja krunt on juba poole miljoni eest omaniku leidnud, oli Kallas üllatunud. «Mina küll nii kallilt sinna krunti ei ostaks, seal ei ole ju midagi erilist.»
Mingit enampakkumist aga ei korraldatud. Nagu Pakri tuletorni abihooned ja maad, nii müüdi ka Leetse raketibaasi objektid «ainsatele ja esimestele juhuslikele» inimestele, kes tollal soovi avaldasid ja avalduse linnavalitsusse tõid.
Ent kas näiteks Saar ja Malm on ikkagi nii juhuslikud? Kloogarannas elav Saar väitis, et sattus Leetse varemetele kogemata, kui käis rattaga raketibaasis uitamas ja silm nendele peale jäi. «Proovisin õnne, esitasin linnale ostuavalduse ja läks õnneks,» selgitas ta. «Ma tõesti ei tunne kedagi Paldiski linnaisadest. Kallast nägin esimest korda siis, kui tehingut sõlmisin.»
Ometi viitab Kallas esimesena just Saarele, kui Postimees küsis, kas ta tunneb kedagi kolmest lotovõitjast. «Näiteks Saar pidas meil Paldiskis poodi,» lisas ta.
Triost suurima ampsu ehk 2,7 hektari mahus krunte üksteise kõrvale saanud Risto Malm on aga «täiesti juhuslikult» Kallase kursusevend põllumajandusakadeemiast. «Sel pole looga mingit pistmist. Eesti on nii väike, et siin on paratamatult kõik omavahel kursusevennad ja -õed. See pole küll mingi patt ja on täiesti ebaõiglane otsida siit mingit seost nende tehingutega,» teatas Malm.
Viimast väidab ka Kallas, kes ei saanud ju lihtsalt oma Paldiskis äri ajavale kursusevennale kätt ette panna. «Noh, tagantjärele mõeldes oleks õigem ja ausam olnud enampakkumine teha,» oli Kallase kokkuvõte. «Samas ma pole ju ka midagi seadusevastast teinud, kõik tehingud on ju korrektsed.»