Paldiski juht kinkis tütardele krundid

Rasmus Kagge
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakri pankranniku serval asuvad Majaka 41 ja 45 krunt jõudsid Paldiski volikogu juhi Mati Kadaku tütarde valdusse.
Pakri pankranniku serval asuvad Majaka 41 ja 45 krunt jõudsid Paldiski volikogu juhi Mati Kadaku tütarde valdusse. Foto: Küllike Rooväli

Kadri ja Kristel Kadak on oma isa Mati üle ilmselt uhked. Paldiski volikogu juhist papa mängis riigilt tütardele kätte kaks superkrunti Pakri pankranniku serval.


Eilne  «Pealtnägija» rääkis, kuidas seitse aastat tagasi andis riik Paldiskile Pakri tuletorni endised abihooned, sest jäi uskuma linnaisade õilsat ettekäänet. Pangaservale lubati rajada noortelaager ja keskus vähekindlustatud peredele. Välja kukkus aga nii, et ainus pere, kelle elujärg lõpuks paranes, oli Paldiski reformierakondlasest volikogujuhi Mati Kadaku oma.



Just tema 26-aastane tütar Kadri müüs pool aastat tagasi kaitseministeeriumile 902 000 krooni eest maha Majaka 45 asuva  tuletorni tehnohoone ja 1847 ruutmeetri suuruse krundi, mille riik oli sentigi küsimata Paldiski linnale andnud.



Miljon veel soolas


Tegelikult on Kadakute perel soolas veel teinegi miljonivõit. Majaka 45 saaga jälgi ajades tuli päevavalgele, et volikogu juhi perele kuulub ka tuletorni endine kahe korteriga elamu ja 1534-ruudune krunt, mille riik täpselt sama skeemiga varem tasuta Paldiskile loovutas.


Tegemist on tehnohoone naaberobjektiga, mis kuulub Mati Kadaku vanemale tütrele, 27-aastasele Kristelile.



Sellest, kui palju Pakri poolsaare kaldapervest mõnekümne meetri kaugusel asuv kinnistu Kadakutele sisse võib tuua, annab kinnitust fakt, et mullu aprillis pani piiga oma varanduse internetis müüki 1,5 miljoni krooniga. Nüüdseks on kuulutus kv.ee lehelt maha võetud. Sõsar Kadri üritas oma kinnistut enne tehingut kaitseministeeriumiga müüa aga 1,7 miljoniga.



Kui Mati Kadak väitis oma napis kommentaaris  «Pealtnägijale», et tal ei ole skeemiga vähimatki pistmist, siis faktid räägivad muud. Just tema juhtimisel otsustas volikogu 2001. aastal taotleda Paldiskile tasuta üleandmiseks tuletorni abihooned, mis toona kuulusid veeteede ametile.



Just Kadak käis koos toonase linnapea Kaupo Kallasega 2002. aasta mais riigikogus kaitsmas üllast lubadust, et hoonetesse tehakse noortelaager ja sotsiaalkeskus, kus hoitakse lapsi eemal kuritegevusest ja liidetakse mitte-eestlased Eesti ühiskonda.



Ilus jutt noortelaagrist aga jäigi vaid jutuks. Linnapea Kaupo Kallas puges põhjenduse taha, et takistuseks sai alles hiljem avastatud muinsuskaitsepiirang.



See pole aga veenev, kuna Majaka 45 tehnohoone oli tunnistatud arhitektuurimälestiseks juba 1997. aastal, Majaka 41 elamule ei ole aga mälestisemärget kunagi pandud.



Nii otsustasid Paldiski linnaisad tasuta saadud vara maalilise pankranniku serval 2005. aastal lihtsalt maha müüa. Mingit enampakkumist seejuures ei korraldatud ning hooned müüdi maha esimestele, kes linnavalitsuse uksest sisse astusid ja ostusoovi avaldasid. Seejuures määrasid hoonetele hinnad ostjad ise.



Nii sai Kallase allkirjastatud linnavalitsuse otsusega Majaka 41 ühekorruselise ja 132-ruutmeetrise kivimaja endale Ülle Kukk. 2006. aastal, kui kinnisvara hinnad olid peaaegu tipus, soovis linn naiselt hoone eest vaid 35 000 krooni.



288-ruutmeetrine ja kahekorruseline Majaka 45 hoone müüdi linnavalitsuse otsusega Hans-Gustav Kruuselile. Bekkeri sadama juhatuse liige ja samal, 2006. aastal Keskerakonna suursponsoriks kerkinud noormees sai maja kätte omaenda pakutud 65 000 krooniga.



«Mis seal imelikku on? Seal pole mitte midagi imelikku selles mõttes, et see hoone oli tõsiselt ahervare,» põhjendas Kaupo Kallas näiteks Majaka 45 odavmüüki. «Jah, tagantjärele võttes me oleks võinud tõesti korraldada enampakkumise, ent siis tundus müümine kõige otstarbekam ja kiirem, et linn saaks oma probleemi veeretada eraisikute kraesse ja maja korda tehtaks.»



Kolme aastaga pole majades lillegi liigutatud, küll aga varandust selle ümber. Nimelt said Ülle Kukk ja Hans-Gustav Kruusel imeostu järel õiguse erastada oma hoonete juurde maad. Ja sellega said nad suurepäraselt Paldiski linnajuhtide abiga hakkama.



Majaka 41 ja Majaka 45 majade juurde mõõtis linnavalitsus kruntideks vastavalt 1534 ja 1847 ruutmeetrit, mis müüdi otsustuskorras Kukele ja Kruuselile kõigest 33 200 ja 35 000 krooniga.



Ehk siis, kinnisvarahindade tippajal sai Kukk maja ja krundi pangaserval endale 68 200 krooni ning Kruusel 100 000 eest.



Küsimusele, kuidas sai linn maalilise vaatega pangaserval priske ampsu esimesele tahtjale ära müüa vaid 100 000 krooniga, vastas toonane meer Kallas: «Teile ta tundub võib-olla maaliline, aga minule ta küll ei tundunud maalilisena. Võib-olla tagantjärele tõesti, võib-olla oleks saanud natukene rohkem selle müügi eest raha, kui oleks rohkem vaeva näinud.»



Kõrgema hinna nimel poleks Paldiski linn aga pidanud eriti vaeva nägema. Täpselt samal ajal müüdi Paldiskis 60-ruutmeetrist korterit hinnaga 445 000 krooni ning 1700-ruutmeetrise maatüki eest kilomeetri kaugusel merest küsiti 120 000 krooni.



Kuid see pole veel kõik. 2007. aasta suvel vahetavad mõlemad odavmüügi objektid mõnepäevase vahega omanikku. Majaka 41 kogu objekti omanikuks saab Kristel Kadak ja Majaka 45 kuulub Kadri Kadakule.



Mil moel ja mis tingimusel sai vara endale Kristel Kadak, ei suutnud Postimees tuvastada, sest Ülle Kuke firmast AR Rühma AS keelduti naise kohta mingitki infot andmast.



Piinlik lugu


Enda eest räägib aga see, kuidas Kadri Kadak endale Majaka 45 tehnohoone ja krundi sai. Kui uskuda mullu kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingut, sai Eesti esikohtutäituri tütar selle Hans-Gustav Kruuselilt lihtsalt kingituseks. Seda kinnitab must valgel tekst leppest: «Lepingu eseme on ta [Kadri Kadak] omandanud kinke teel.»



Ehk siis selle lepingu järgi pistis Kadri Kadak vähima vaevata puhtalt taskusse 902 000 krooni, kui müüs riigilt tasuta Paldiskile antud maa taas riigile tagasi.



Reformierakonna suursponsor Mati Kadak keeldus vastamast  «Pealtnägija» küsimustele ning eilse tööpäeva lõpuks polnud ta vastanud ka Postimehe küsimustele. Kadri Kadak teatas, et ei näe põhjust tema eraelu puudutavatele küsimustele vastata. Väidetavalt välismaal elavat Kristel Kadakut ei õnnestunud Postimehel eile tabada.



Loo kokkuvõtteks sobib aga ehk kõige paremini skeemi dokumente hinnanud endise õiguskantsleri Allar Jõksi arvamus: «Jah, see on piinlik lugu. Piinlik on sellise riigi pärast.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles