Elu vee ääres

Tiina Kolk
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu läheb edasi: Pirita jõe ääres üles kasvanud ja hiljem siiakanti naasnud purjetamistreeneril Rein Ottosonil pole midagi kortermajade vastu, kuid tema meelest ei tohiks need olla liiga suured ja neid ei pea olema palju.
Elu läheb edasi: Pirita jõe ääres üles kasvanud ja hiljem siiakanti naasnud purjetamistreeneril Rein Ottosonil pole midagi kortermajade vastu, kuid tema meelest ei tohiks need olla liiga suured ja neid ei pea olema palju. Foto: Andres Haabu

Tallinnas on raske leida paremat elamiskohta kui purjespordikeskuse ümbrus – ühel pool meri, teisel Pirita jõgi, kolmandast kandist avanemas vaade männimetsale ja neljandast linna siluetile.

Eelmise sajandi alguses kujunes Pirita tallinlaste seas populaarseks suvitus-, sportimis- ja väljasõidukohaks. Siia ehitati suvilaid ja loodi sportimisvõimalusi. Samas on tänapäeval raske ettegi kujutada, mida tähendas toona retk Piritale – teed olid viletsad ning üle jõe pääses vaid parvega, külmal ajal jääd mööda.

Esimene puitsild valmis 1914. aastal, aga juba paar aastat varem oli jõe vasakul kaldal avatud spordiseltsi Kalev hoone. Rahvas võttis esimese Eesti arhitekti Karl Burmani projekteeritud maja ruttu omaks. Just siit startisid toonased tudengid Edgar Johan Kuusik ja Hanno Kompus legendaarsele süstamatkale üle Soome lahe.

Matk lõppes järgmisel päeval Helsingis Armas Lind­greni arhitektibüroos, kust saadi nii tagasisõiduraha kui ka Estonia teatrimaja uusi ehitusjooniseid. Pea sada aastat hiljem saatis eesti rahvas Piritalt ümbermaailmareisile jahtlaeva Lennuk ja ka katamaraani Nordea.

Läinud sajandi esimese kümnendi lõpuks oli suvituspaiga tulihingeliseks patrioodiks kujunenud Albin Strutzkin, kellest hiljem sai ka Pirita Kaunistamise Seltsi asutajaid-eestvedajaid. 1911. aastal omandas ta lageda linnamaa ja esimeste suvilate vahele krundi, kuhu ehitas samuti Burmani projekti järgi elamu, millest ajapikku kujunes kohaliku seltsielu keskpunkt. Maja mansardkorrusele rajas mees hilisemal ajal aga Pirita kloostri muuseumi.

1929 seati Strutzkini majas Männi tänaval sisse ka telefonikeskjaam, kus alguses oli kaheksa, hiljem 200 numbrit. Ilusale ja tegusale elule tõmbas kriipsu peale 1940. aasta riigipööre.

Lapsepõlv on ikka ilus

1950ndaid Pirital meenutab Masti tänava lõpus jõe kaldal Kalevi jahtklubi kõrval üles kasvanud nüüdne purjetamistreener Rein Ottoson. Kuigi praegu 58-aastase mehe viieliikmeline pere elas toona vaid ühes 24-ruutmeetrises toas, mille Boba Sapožnin oli neile oma suvemajast kasutada andnud, meenutab ta seda aega heldimusega.

«See uhkete sammaste ja verandaga puitmaja polnud mõeldud aastaringseks elamiseks, aga isa tegi toale topeltpõranda ja pliit küttis talvel ruumi soojaks,» räägib Ottoson. «Kui mina ja vend kaela kandma hakkasime, kuulus meie igapäevaste kohustuste hulka vee toomine kaevust, mis hiljem jäi olümpiapurjespordikeskuse alla. Seal oli väga hea vesi, ka purjetajad võtsid seda merele minnes kaasa.»

Muide, kaevu kõrval majas elasid eestiaegne ohvitser ja hilisem purjekate konstruktor Heino Kuivjõgi (Ottoson: «Ta oli tõeline härrasmees!») koos abikaasa, Eesti Raadio legendaarse helirežissööri Astaga.

«Elasime siin nagu maal, iga maja ümber oli väike aiamaa. Oli täiesti loomulik, et rapsasid põõsast tikreid või tõmbasid peenrast porgandi. Meil oli võrratu mängumaa: käisime poistega üle tee metsas või luusisime jõe ääres või mere kaldal. Viimsi poole, tõsi küll, Nõukogude piirivalve ei lasknud...

See-eest hakkasid kõik siitkandi lapsed 31. mail 1964 purjetamistrennis käima! See oli Nõukogude Liidus esimene kord, kui alla 16-aastased said merele lastepaatidega Optimist,» räägib Ottoson, kelle kodumaja asus otse Kalevi jahtklubi kõrval.

Torniga puithoone, mis püstitati Teise maailmasõja ajal maha põlenud Kalevi seltsimaja asemele, sai valmis 1949. aastal, ning tänapäeval on seal asuv restoran purjetajate ja romantilise hingelaadiga inimeste lemmikkoht. Sama hästi ei läinud aga omal ajal jõe ääres seisnud laevastiku, Tööjõureservide ja merekooli jahtklubil – kõik need jäid jalgu 17,6 hektaril laiuva olümpiapurjespordikeskuse ehk TOPi rajatistele. Nimelt valiti Moskva 1980. aasta olümpiamängude linnaks ning Tallinnale usaldati purjetamisvõistluste korraldamine.

Ottosoni pere oli selleks ajaks saanud korteri Männikule, kuid mehe jutu järgi teadis ta alati, et ühel päeval kolib ta oma lapsepõlvekanti tagasi.

Kortermajad pressivad peale

Sama tundis aastaid tagasi sisekujundaja Janika Veski (41). «Istusin väikese tüdrukuna oma tädi toas – see asus Strutzkini majas – ja vaatasin aknast välja,» meenutab ta. «Nägin suurt vahtrapuud ja läbi selle sahisevate puulehtede kiirgavat imelist valgust. Mõtlesin, et kui ma suureks saan, siis tahaksin siin elada.»

Nüüdseks on Veski koos abikaasa Scott Dieliga ehitanud Piritale põhumaja, mis tänu oma vormidele sobib kõikjale, kus on puud, pilved ja muud loodusvormid.

«See on vahva elukoht: meri, jõgi, mets, samas südalinn kümneminutilise jalgrattasõidu kaugusel. Ja millised vaated!» räägib Veski. «Pärast stressirohket tööpäeva, kui tuled paar peatust varem bussist maha ja kõnnid kodu poole, tunned, kuidas mured jäävad selja taha. Meie piirkond on roheline, intiimne, sõbralik, siin tajud seletamatult turvalist küla- või kodukanditunnet.»

Samas tunneb naine muret miljöö säilimise päralt, sest naabrusesse on ehitatud piirkonda sobimatuid kortermaju, mida paraku tuleb veel juurde. «Inimesed, kelle otsused muudavad linna sajanditeks, peavad olema eetilised, mitte aga nii lühinägelikud, nimetades ajaloolisse väikeelamupiirkonda magalarajooni planeerimist kinnisvaraarenguks,» arutleb Veski. «Siin elavad inimesed armastavad seda kohta – pole lihtsalt nii, et ostsin maja või korteri, sest ruutmeetrid ja hind olid õiged...»

Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku jutu järgi näeb ala detailplaneering ette, et TOPist linna pool laiuvale tühjale maa-alale ehitatakse kortermajad. «Dokumentidest on läbi käinud, et seal võiks olla 300 korterit ning majade esimestel korrustel äri- või teeninduspinnad,» räägib Terik.

«Planeeringus on ette nähtud ka uus veekeskus TOPi territooriumil – see oleks osaliselt rajatud vette ja võiks täita ka spordikeskuse funktsiooni. Aga arendajad soovivad esimeses järjekorras ehitada siiski elamuid.»

Linnaosavanem lisab, et piirkonna hoonestamiseks tuleb kindlasti korraldada arhitektuurivõistlus, mille žüriisse kuuluksid lisaks maaomanikele nii arhitektide liidu kui ka Pirita seltside koostöökogu esindajad.

«Minu enda meelest sobiks sinna kanti kortermajade asemel hoopis ooperiteater, kunstiakadeemia vms,» mainib Terik. «Aga kortermaja on ärimehele muidugi ahvatlevam – ehitad valmis, müüd korterid maha ja sinu jaoks on see teema lõppenud.»
Ka arhitektuuriteadlane Mart Kalm leiab, et kuna maatükk on seni täis ehitamata, tasuks kaaluda sinna mõnd esinduslikku üldkasutatavat hoonet.

Ottoson seevastu on vägagi seda meelt, et inimesed elaksid otse mere ääres. «Paraku pole Tallinnas – Piritalt Kopli poolsaare tipuni – see praegu sama hästi kui võimalik. Melbourne’is on pea sama kujuga rannajoon kui meil, ja linn on merele valla. Rääkimata Sydneyst või Miamist.

Meiegi saaksime väga hästi oma näo mere poole pöörata, aga see ei pea veel tähendama palju suuri korterelamuid. Kui siiakanti ehitatakse kahe-kolmekorruselised majad, ehk tulevad ka noored pered lastega ja elu läheb edasi.»

piirkond praegu

Kinnisvara hinnad:

2-toaline korter (58,4 m2) Masti teel maksab

126 000 eurot (m2 hind 2158 eurot)

3-toaline (68,6 m2) merevaatega korter Masti teel

maksab 249 000 eurot (m2 hind 3630 eurot)

5-toaline (162,5 m2) korter Masti teel maksab

425 000 eurot (m2 hind 2615 eurot)

Kahekorruseline kuue toaga eramu (162 m2,

krunt 1031 m2) Toominga tänaval (ehitatud 1950. a)

maksab 162 000 eurotAllikas: City 24

Elanike arv: 142

Söögikohad: Kalevi jahtklubi restoran, TOP Spaa hotelli restoran Regatta, TOPi restoran

Kauplused: Pirita Selver, palju väikseid teemapoode TOPi hoonetes

Tähtis koht: Kalevi jahtklubi

Tuntuim koht: Pirita TOP

Piirkonnnas on elanud: Albin Strutzkin, Asta Kuivjõgi, Arvo Ott, Rein Ottoson, Aare Kööp, Tõnu Virve

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles