Enamiku praegu Harjumaal liikuvate elektrirongide eluiga saab läbi hiljemalt 2013. aastal, mistõttu kavatseb AS Elektriraudtee selleks ajaks riigihankega soetada 18 moodsat rongi.
Elektriraudtee ostab 18 tuliuut elektrirongi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Elektriraudtee müügi- ja arendusdirektori Kuldar Väärsi sõnul on olemas Euroopa Komisjoni kinnitus ühtekuuluvusfondist Eestile 18 uue elektrirongi soetamiseks raha eraldamise kohta. Täpse summa kohta lõplikku otsust veel ei ole. Arvutuste järgi ulatub projekti kogumaksumus 1,3 miljardi kroonini, millest umbes 15 protsenti peab Eesti riik ise välja käima.
Praegu koostab Elektriraudtee rahvusvahelise hanke dokumente, et leida ronge tarniv firma. Väärsi sõnul on pakkumise vastu huvi tundnud enamik Euroopa tuntud rongiehitajaid, nagu Bombardier, Siemens, Stadler, Škoda ja teised. Hanke dokumendid peab kooskõlastama nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka tehnilise järelevalve amet.
1,3 miljardi krooni eest saab osta 18 uut elektrirongi, mis koosnevad kahest juhtvagunist ning ühest või kahest tavalisest vagunist. Rongid peavad vastama kõigile Euroopa Liidu tehnilistele tingimustele ning pakkuma reisijatele mitmesuguseid mugavusi, nagu pehmed istmed, tualett, konditsioneer ning infosüsteem. Tootmises olevad rongid tuleb natuke ümber ehitada, sest mujal Euroopas on rööbaste laius 1435, Eestis aga 1520 millimeetrit.
1,3 miljardit krooni
«Kolme-neljavaguniliste rongikoosseisudega saame paindlikult talitada,» ütles Väärsi. «Näiteks on võimalik asju nii korraldada, et kui Paldiskist ja Riisiperest jõuavad rongid Keilasse, saame need seal kokku panna ja Tallinna poole saata. Sellega õnnestub kulusid oluliselt kokku hoida.»
Esialgne projekt näeb ette, et kui hanke võitjaga on leping alla kirjutatud, kulub esimese elektrirongi kättesaamiseni 2–2,5 aastat. Pärast seda kulub umbes pool aastat rongi katsetamiseks. Ülejäänud rongid peaksid kohale jõudma aastaga.
«Igal juhul peab nii minema, et 2013. aasta lõpuks oleksid kõik 18 rongi meil olemas,» kinnitas Väärsi.
Ta lisas, et lähema paari kuu jooksul peaksid rahvusvahelise hanke dokumendid koos olema, nii et aasta lõpus saaks võitjaga juba lepingu sõlmida. Kuna tegemist on keerulise tehnilise hankega, kulub selle korraldamiseks umbes pool aastat.
Väärsi sõnul saab enamiku praegu Harjumaal sõitvate elektrirongide eluiga läbi 2012. või 2013. aastal, pärast seda ei tohi need enam Eesti raudteel liigelda. Võib-olla õnnestub mõni nendest rongidest kellelegi maha müüa. Praegu tegelebki Elektriraudtee võimalike soovijate väljaselgitamisega. Ülejäänud vedurid ja vagunid lähevad tõenäoliselt vanarauaks.
Perroonid korda
Väärsi sõnul tuleb uute rongide saabumiseks ümber ehitada ka kõik elektriraudtee perroonid, tehes need senisest umbes poole meetri võrra madalamaks, kuna Euroopas toodetavad rongid on madalapõhjalised. Pealegi on paljud praegused perroonid nii lagunenud, et need tuleks nagunii korda teha.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase kinnitas, et perroonide ümberehitamise riigihange lõpeb aprilli keskel ning veel sel aastal on võimalik ehitusega pihta hakata. See tähendab, et uute rongide saabumiseks peaksid kõik ootekohad korras olema.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter kinnitas, et välja kuulutatakse küll ühtne suur hange, kuid see koosneb kahest eraldi osast – elektri- ning diiselrongide ostmisest. Kui esimese osa rahastamine ELi ühtekuuluvusfondi kaudu on sisuliselt paigas, siis diiselrongidega tuleb veel tööd teha, sest nende ostmise rahastamisskeem on keerulisem.