Uuring: mustamäelased suhtuvad oma elukeskkonda üldiselt hästi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustamäe.
Mustamäe. Foto: Peeter Langovits

Täna toimunud Tallinna kümnendal visioonikonverentsil «Elu mägedel – 50 aastat hiljem» esitletud Mustamäe korteriomanike uuringust selgus, et sealsed korteriomanikud suhtuvad oma elukeskkonda üldiselt hästi.

Tallinna Ülikool viis Tallinna linnavalitsuse tellimusel tänavu veebruarist augustini läbi uurimise, et selgitada, kuidas Mustamäe I, II ja III ehk kõige vanemate mikrorajoonide korteriomanikud on valmis oma elukeskkonna uuendamiseks. Elanike hulgas korraldati ankeetküsitlus, valimisse kuulus kokku 230 korteriomanikku.

Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi professori Mati Heidmetsa juhitud uuringust selgus, et võrreldes Tallinna teiste piirkondadega pidasid Mustamäe mainet kõrgeks pooled vastanuist. Peaaegu sama palju küsitletuist hindas mainet keskmiseks. Neid, kes pidasid mainet madalaks, oli vaid kaks protsenti.

51 protsenti vastanuist soovivad elada just oma praeguses mikrorajoonis. Viiendik on valmis elama Mustamäel, sõltumata mikrorajoonist ning vaid 6-7 protsenti vastanuist oleks valmis kolima Tallinna mõnda teise piirkonda või hoopis pealinnast lahkuma.

Kaks kolmandikku vastanuist pidas oma korteri seisukorda heaks ning veidi üle poolte oli samal meelel maja suhtes. 45,3 protsenti küsitletuist pidas heaks ka majaümbrust.

Ligi pooled vastanuist pidasid väga tõsiseks probleemiks kõrgeid eluasemekulusid. 41,7 protsenti ei olnud sugugi rahul vähese parkimiskohtade arvuga. Umbes kolmandik küsitletuist pidas probleemiks, et maja on vana ja vajab pidevalt remonti, kuid samasugune osa vastanuist ei näinud selles probleemi. Korrastamata majaümbrust pidas tõsiseks probleemiks ligi viiendik küsitletuist. Mustamäe vanemas osas on teatavasti üpris pisikesed korterid mitte kõige parema planeeringuga, kuid kolmandik vastanuist ei näinud selles probleemi.

Ligi 40 protsenti ankeedile vastanuist oli seisukohal, et olemasolevad majad tuleks remontida ning majade ümbrus korrastada. Muu võiks jääda samaks. 30 protsenti küsitletuist arvas, et kehvemas seisus majad tuleks lammutada ja nende asemele uued ehitada ning kogu mikrorajoon kaasajastada. Ligi neljandik jäi aga seisukohale, et pikemas perspektiivis oleks vaja kogu mikrorajoon lammutada ning ehitada asemele tänapäeva nõuetele vastavad elamud, et kujundada Mustamäest moodne linnaosa.

Kombineerides korteriomanike valmisolekut muutusteks ja nende tulevikunägemust oma elurajoonist, jaotasid uuringu korraldajad omanikud kolme rühma – säilitajad, mõõdukad muutjad ning radikaalid.

Säilitajad (45 protsenti korteriomanikest) ei soovi muutusi ega uuendusi oma elukeskkonnas. Sellesse rühma kuuluvad peamiselt eakamad ja madala sissetulekuga inimesed, pooled neist on pensionärid, kes on korteri saanud erastamise käigus. Neid võib nimetada Mustamäe patriootideks. Radikaalid (30 protsenti korteriomanikest) on seevastu muutmisaldid ning seovad I – III mikrorajooni tulevikku lammutuste ja uusehitustega. Sellesse rühma kuuluvad põhiliselt noored töölkäijad, kellest enamik on korteri ostnud ning ei soovi olemasolevatesse pisikestesse eluasemetesse investeerida. Mõõdukad (25 protsenti omanikest) muudaksid olukorda tasapisi.

Uuringu järgi tuli ilmsiks, et eriti on muutustele orienteeritud korteriühistute juhatuste esimehed ja liikmed. Umbes 90 protsenti esimeestest väljendas seisukohta, et pikemas perspektiivis tuleks kogu I – III mikrorajoon lammutada ning asemele ehitada kaasaegne elamurajoon. Muutusi soovivad ka need korteriomanikud, kes on teadvustanud maja vanusest tulenevaid probleeme, samuti nooremad ja kõrgema sissetulekuga omanikud.

Mustamäe vanemas osas (I – III mikrorajoon) asub praegu 103 elamut, peamiselt nelja- ja viiekorruselised. Üle 90 protsendi majadest on ehitatud 1960. aastatel. Kokku on kolmes mikrorajoonis rohkem kui 7300 korterit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles